Ferla bakterite kooslus: mida need tüved tegelikult meie kehas teevad?

Ferla bakterite kooslus: mida need tüved tegelikult meie kehas teevad?

by | Apr 20, 2026 | Köögiviljajook, Probiootikumid, Tervis

Räägin Sulle siin kõhusemudest sügavamalt kui see tuntud üldistus “toetab seedimist”.

Igal bakteritüvel on oma spetsiifiline metaboolne profiil (ainevahetus), adhesioonivõime (kinnitumine), immuunmodulatoorne mõju ning interaktsioon nii peremeesorganismi kui ka teiste mikroobidega.

Püüan hoida oma keelekasutuse siiski väga lihtsana, kuigi olen ise hariduselt keemik. Meie soolestikus elavad bakterid mõjutavad meie seedimist, immuunsust, energiataset ja isegi meeleolu. Nende elusorganismide kooslust nimetatakse mikrobioomiks ning selle tasakaal on päriselt tervise üks alustalasid.

Ütlen eelnevalt juba ära, et Ferla joogi tugevus ei seisne üksikutes tuntud bakteritüvedes, vaid nende kasulikus koostoimes. Sellisest koostoimest räägivad uusimad teadusartiklid mikrobioomi valdkonnas: 2023, 2024 ja 2025 aasta uuringud.

Meie soolestikus on olulised nii bakterite arvukus kui ka liigirikkus. Kuid siin on oluline nüanss, mida meeles pidada:  me ei saa ühekordselt head mikrobioomi valmis ehitada. Seda tuleb pidevalt toetada. Just seetõttu on igapäevane fermenteeritud elus bakteritega toitude ja jookide tarbimine oluline!

Artikli lõpus toon ka välja kuidas bakterite kasutegurid on palju pikemaajalisemad kui nende endi eluiga.

Millised Sulle kasulikud bakterid on Ferla joogis?

Ferla ei ole lihtsalt hapendatud jook – see on hoolikalt kujundatud bakterite kooslus, kus igal tüvel on oma roll. Ferla joogis sisalduvad nii loodusest ehk köögiviljadelt ja marjadelt tulenevad mikroorganismid kui ka jooki on lisatud kontrollitud bakteritüvede laboris paljundatud kultuure, mida tellitakse Taanist.

Bifidobacterium lactis

Bifidobacterium lactis on üks paremini iseloomustatud bifidobakteritest, millel on oluline roll varajases mikrobioomi kujunemises ning ka täiskasvanute soolestiku homöostaasis ehk tervislikus tasakaalus.

Selle metaboolne eripära seisneb võimes fermenteerida komplekssüsivesikuid, sealhulgas oligosahhariide, mille tulemusena tekivad lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA-d), eeskätt atsetaat. Lühikese ahelaga rasvhapped mängivad olulist rolli soolestiku tervises, toetades soolebarjääri ja mõjutades immuunsüsteemi. Lisaks on nendel ühenditel kaudne mõju ajutegevusele läbi soolestiku-aju telje, olles seotud põletiku regulatsiooni ja kognitiivse selgusega ehk vähendab nn aju udu. Täpsemalt loe sellest artiklist.

Atsetaat ei ole pelgalt kõrvalprodukt. See toimib substraadina teistele bakteritele (nt butüraati tootvatele liikidele) ning tugevdab sooleepiteeli barjäärifunktsiooni. Lisaks on näidatud, et Bifidobacterium lactis võib suurendada sooleseina rakkude vaheliste tiheliiduste valkude ekspressiooni, aidates vähendada soole läbilaskvust ehk taastab soolestiku seina lekkiva soolestiku sündroomi puhul.

Immunoloogiliselt mõjutab see tüvi dendriitrakke ja T-rakkude diferentseerumist, suunates vastust sageli tolerogeensemas suunas. See seletab, miks mitmes uuringus on täheldatud põletikumarkerite vähenemist ja immuunvastuse paremat regulatsiooni.

Lühidalt ja lihtsalt:

tugevdab immuunsust, vähendab põletikke, aitab teistel kasulikel bakteritel soolestikus ellu jääda, taastab kahjustunud sooleseina ja on hästi oluline bakteri tüvi just väikelastele ja beebidele.

Lactobacillus paracasei ssp. paracasei

Lactobacillus paracasei kuulub fakultatiivselt heterofermentatiivsete laktobatsillide hulka, mille tugevus seisneb nende võimes kohaneda erinevate keskkonnatingimustega ning suhelda aktiivselt peremeesorganismi immuunsüsteemiga.

See tüvi on tuntud oma immunomodulatoorse profiili poolest. In vitro ja in vivo uuringud (ehk nii laboris kui ka inimeste kehas) on näidanud, et see mõjutab tsütokiinide tasakaalu, vähendades proinflammatoorsete signaalide (nt TNF-α, IL-6) taset ning samal ajal toetades regulatoorseid mehhanisme (nt IL-10 produktsioon).

Lisaks on kirjeldatud selle võimet seonduda sooleepiteeliga ja konkureerida patogeenidega adhesioonikohtade pärast. See ei ole pelgalt füüsiline konkurents, vaid hõlmab ka antimikroobsete ühendite (nt bakteriotsiinide) tootmist.

Kliinilises kontekstis on see seotud hingamisteede infektsioonide kestuse vähenemisega, mis viitab süsteemsele mõjule, mitte ainult lokaalsele soolestikus.

Selgelt inimkeeles:

Lactobacillus paracasei on bakter, mis aitab sinu immuunsüsteemil paremini tasakaalus töötada.

Ta toetab keha loomulikku kaitsevõimet, aidates vähendada liigset põletikku ja samal ajal tugevdada neid mehhanisme, mis hoiavad sind tervena. Lisaks aitab see bakter hoida soolestikus head tasakaalu, kinnitudes sooleseinale ja takistades kahjulikel mikroobidel sinna kinnitumast ja paljunemist.

Lactobacillus fermentum

Lactobacillus fermentum eristub oma tugeva antioksüdatiivse potentsiaali poolest. See on võimeline tootma glutatiooni ning mõjutama reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) tasakaalu, mis on oluline kroonilise põletiku ja raku kahjustuse kontekstis.

See tüvi suudab ka metaboliseerida sapphappeid ja kolesterooli, mis võib mõjutada lipiidide ainevahetust. Lisaks on täheldatud selle rolli soolebarjääri tugevdamisel läbi mutsiinide tootmise stimuleerimise. Mutsiinid on nagu suured limavalgu molekulid, millest koosneb see kaitsev limakiht, mis katab sinu soolestiku sisepinda. Kaitsev limapind soolestikus on nagu keha esimene kaitseliin, mis hoiab bakterid ja ärritajad eemal soole rakkudest, toetab immuunsüsteemi tasakaalu ja aitab säilitada terve soolestiku barjääri.

Immuunsüsteemi tasandil võib Lactobacillus fermentum aktiveerida kaasasündinud immuunsuse komponente, sealhulgas makrofaage ja NK-rakke, kuid samal ajal hoida ära liigset põletikulist reaktsiooni. See tasakaalustatud mõju on oluline krooniliste madalapõletikuliste seisundite kontekstis.

Lactobacillus plantarum

Lactobacillus plantarum on üks geneetiliselt ja funktsionaalselt mitmekesisemaid laktobatsille. Selle genoom kodeerib suurt hulka transportvalke ja ensüüme, mis võimaldavad tal kasutada väga erinevaid substraate.

Oluline omadus on selle võime toota antimikroobseid ühendeid, sealhulgas plantaritsiine, mis pärsivad patogeenseid baktereid. Samuti suudab see vähendada soole pH-d, luues keskkonna, mis ei soosi kahjulike mikroorganismide kasvu.

Lisaks mõjutab Lactobacillus plantarum soole närvisüsteemi ja võib läbi soolestiku-aju telje vähendada seedetrakti ülitundlikkust. Seetõttu on see sageli seotud ärritunud soole sündroomi ehk IBS sümptomite leevenemisega.

Barjäärifunktsiooni osas on näidatud, et see tüvi võib tugevdada epiteelirakkude vahelist sidusust ja vähendada endotoksiinide translokatsiooni ehk kahjulike ühendite sattumist läbi sooleseina vereringesse. Seega aitab vähendada ka põletikke kehas.

See on üks enim uuritud laktobatsille ka vaimse tervise kontekstis. See bakter aitab rahustada soolestiku kaudu ka närvisüsteemi, toetades vaimset selgust ja aidates kehal stressiga paremini toime tulla. Lisaks toetab meie kognitiivseid funktsioone ehk igapäeva oskuseid ja keskendumist.

Streptococcus thermophilus

Kuigi sageli nähakse Streptococcus thermophilus eelkõige fermentatsiooni tehnoloogilise bakterina, on selle roll ka funktsionaalses plaanis märkimisväärne. Streptococcus thermophilus on tõepoolest üks kõige laialdasemalt kasutatavaid starterkultuure piimatööstuses, eriti jogurti tootmises. Kuid ta ei tegutse kunagi päris üksi.

See tüvi toodab laktaasi (β-galaktosidaasi), mis aitab lagundada laktoosi, muutes toidu seedimise lihtsamaks ka neile, kellel on laktoositalumatus. Lisaks toodab see eksopolüsahhariide (EPS), millel võib olla prebiootiline ja immunomoduleeriv toime. Teisit sõnastades, see bakter toodab suhkru ühendeid, mis toimivad teistele headele bakteritele toiduna ning aitavad hoida immuunsüsteemi tasakaalus, vähendades liigset põletikku.

Lühidalt:

  • ta on hästi uuritud ja usaldusväärne

  • tal on funktsionaalne roll seedimises ja mikrobioomis

  • ta aitab luua keskkonna, kus teised kasulikud bakterid saavad paremini toimida

Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus

Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus on klassikaline piimhappebakter, millel on tugev proteolüütiline aktiivsus. See tähendab, et ta suudab lagundada valke peptiidideks ja aminohapeteks, muutes need organismile kergemini omastatavaks.

Fermentatsiooni käigus tekkivad bioaktiivsed peptiidid võivad omada antihüpertensiivset toimet ehk aitavad toetada normaalset vererõhku. Samuti omavad immunomoduleerivat toimet ehk tasakaalustavad immuunsust ja omavad isegi antimikroobset toimet ehk pidurdavad kahjulike bakterite kasvu meie soolestikus.

Lisaks toimib see tüvi sünergias Streptococcus thermophilusega, kus nende vastastikune metaboolne tugi (nt aminohapete ja kasvufaktorite vahetus) suurendab kogu koosluse efektiivsust.

Lactobacillus delbrueckii subsp. lactis

See alamliik jagab mitmeid omadusi eelnevaga, kuid selle metaboolne profiil on veidi erinev, eriti süsivesikute fermentatsiooni ja happe tootmise osas.

Lactobacillus delbrueckii subsp. lactis aitab stabiliseerida fermentatsiooni keskkonda ning toetab teiste bakterite kasvu, toimides omamoodi “ökoloogilise tugistruktuurina”.

Samuti osaleb see bioaktiivsete ühendite tootmises, mis võivad mõjutada nii soole mikrobioomi kui ka peremeesorganismi raku signaaliradu. See tähendab, et mõjutavad seda, kuidas keha rakud omavahel “suhtlevad” ja reageerivad. Näiteks: kas tekitada põletikku, toota kaitseaineid, jaguneda või rahuneda.

Lactobacillus acidophilus

Lactobacillus acidophilus on üks enim uuritud probiootilisi liike ning selle funktsioonid on mitmetasandilised.

Esiteks on see võimeline tootma piimhapet ja bakteriotsiine, mis pärsivad patogeene nagu Escherichia coli ja Clostridium liigid. Teiseks on sellel tugev adhesioonivõime, mis võimaldab tal ajutiselt koloniseerida soolestiku limaskesta.

Immunoloogiliselt võib see mõjutada nii kaasasündinud kui ka adaptiivset immuunsust, suurendades näiteks IgA produktsiooni. See on oluline limaskestade kaitses.

Lisaks on uuritud selle rolli tupe mikrofloora tasakaalus, kus see aitab hoida madalat pH-d ja takistada patogeenide kasvu.

See bakter osaleb ka neurotransmitterite (nt GABA) tasakaalu mõjutamises. GABA (gamma-aminovõihape) on aju ja närvisüsteemi rahustav signaalainetehk tuntud ka kui lõõgastuse “hormoon”, mis rahustab ülereageerinud närvisüsteemi, vähendab kehas stressi ja soodustab head und. Seega see bakter osaleb soolestiku-aju telje kaudu meeleolu reguleerimises.

Saskia Alusalu tervis ferla jook bakterid mikrobioom tervis fermenteeritud

 

Miks Ferla joogi bakterite kooslus omab meie tervisele päriselt mõju

Kui vaadata neid tüvesid koos, ilmneb selge muster:

  • osa toodab metaboliite (kasulikud ainevahetuslikud ühendid)
  • osa tugevdab sooleseina barjäärifunktsiooni
  • osa reguleerib immuunsust
  • osa loob keskkonna teistele bakteritele

See on ökosüsteem, mitte üksik funktsioon.

Just selline mitmetasandiline koostoime on see, mida uuringud seostavad parema mikrobioomi mitmekesisuse, madalama põletiku ja parema üldtervisega.

Tugevam soolestik ja madalam põletik loovad aluse paremale enesetundele, energiatasemele ja vaimsele stabiilsusele.

 

Mida uuem teadus ütleb fermenteeritud toitude ja bakterite koosmõju kohta

Kui veel mõni aasta tagasi räägiti probiootikumidest peamiselt kui üksikutest “headest bakteritest”, siis tänaseks on teadus liikunud oluliselt sügavama arusaamani. Küsimus ei ole enam selles, milline üksik tüvi mida teeb, vaid selles, kuidas terviklik mikroobne kooslus toimib ökosüsteemina.

Fermenteeritud toit ei ole lihtsalt bakterite kandja. See on dünaamiline süsteem, kus mikroorganismid, nende toodetud metaboliidid ja toidu enda struktuur moodustavad koos midagi, mida võiks nimetada elusaks funktsionaalseks toiduks. Just see eristab päriselt fermenteeritud jooke ja toite kapslipõhistest probiootikumidest.

Kui inimene tarbib fermenteeritud toitu, ei satu kehasse ainult bakterid. Kaasa tulevad ka nende töö tulemused. Ensüümid, orgaanilised happed, bioaktiivsed ühendid ja juba eelnevalt mikroobide poolt “läbi töötatud” toitained. Need ei mõju kehas eraldi, vaid korraga, mõjutades nii olemasolevat mikrobioomi kui ka peremeesorganismi enda rakutasandi protsesse.

See muudab arusaama probiootikumidest üsna fundamentaalselt. Tegemist on pideva dialoogiga mikroobide ja inimese vahel, kus iga sisend muudab kogu süsteemi tasakaalu.

Kui vaadata lähemalt fermenteeritud toitude bakterite kooslusi, selgub, et kordub üks muster väga järjekindlalt: domineerivad piimhappebakterid, kuid nende roll ei ole kunagi iseseisev. Nad toimivad koos, mõjutades üksteise kasvu, ainevahetust ja ellujäämist.

Fermentatsioon ise on tegelikult koostööprotsess. Üks bakter alustab, lagundades süsivesikuid ja muutes keskkonna happelisemaks. See loob tingimused järgmistele mikroobidele, kes kasutavad juba tekkinud vaheprodukte ja loovad omakorda uusi ühendeid. Samal ajal kujuneb keskkond selliseks, kus juhuslikud või kahjulikud mikroobid ei suuda enam konkureerida. Nii tekib järk-järgult stabiilne mikroobne kooslus, mille mõju ulatub kaugemale kui üksiku bakteri funktsioon.

Kui selline süsteem jõuab inimese seedetrakti, ei tähenda see lihtsalt uute bakterite lisandumist. Muutub see, kuidas olemasolevad bakterid käituvad. Muutuvad nende ainevahetusrajad, nende omavahelised suhted ja ka see, milliseid ühendeid nad toodavad. Mõnes uuringus ongi leitud, et muutused mikroobide aktiivsuses võivad olla suuremad kui muutused nende koosseisus.

Saskia Alusalu tervis ferla jook bakterid mikrobioom tervis fermenteeritud

Miks peame iga päev toiduga häid baktereid juurde saama?

Koosmõju lähenemine aitab mõista ka üht olulist nüanssi: fermenteeritud toitude mõju ei teki ühe korraga, ühe klaasiga. Enamik toidust saadud baktereid ei jää soolestikku püsivalt elama. Nad on pigem ajutised külalised, kuid samal ajal aktiivsed osalejad. Nende kohalolek käivitab protsesse, mis kestavad kauem kui nad ise.

Seetõttu muutub oluliseks järjepidevus. Mitte selleks, et “asustada” soolestik uute bakteritega, vaid selleks, et hoida seda süsteemi pidevas tasakaalus ja liikumises. Iga päev lisanduv mikroobne sisend toimib kui väike, kuid järjepidev signaal, mis aitab kehal kohaneda ja säilitada sisemist tasakaalu.

Fermenteeritud toidud ei ole lihtsalt probiootikumid tavapärases mõttes. Need on terviklikud, elusad süsteemid, mis mõjutavad korraga mitut tasandit kehas. Nad toovad kaasa mikroobe, kuid sama oluline on see, mida need mikroobid teevad ja millise keskkonna nad loovad.

Sageli arvatakse, et probiootiline bakter peab soolestikus “ellu jääma ja sinna jääma”, et tal oleks üldse mõju. Tegelikult on pilt keerulisem ja huvitavam. Paljud bakterid, mida me toiduga saame, viibivad meie seedetraktis vaid ajutiselt. Nende mõju ei seisne mitte niivõrd püsivas koloniseerimises, vaid selles, mida nad oma lühikese kohaloleku ajal käivitavad.

Üks lihtne viis seda mõista on mõelda bakteritest kui ajutistest külalistest, kes muudavad ruumi, kuhu nad tulevad.

Esimene mõju tasand

Näiteks kui sa jood fermenteeritud jooki, satuvad soolestikku piimhappebakterid, kes hakkavad kohe aktiivselt tööle. Nad toodavad orgaanilisi happeid, langetavad lokaalselt pH-d ja muudavad keskkonna selliseks, kus teatud kahjulikel bakteritel on raskem kasvada. Isegi kui need probiootilised bakterid mõne tunni või päeva jooksul kaovad, jääb keskkond mõneks ajaks muutunuks. See annab eelise sinu enda kasulikele bakteritele, kes saavad selles uues keskkonnas paremini toimida.

Teine mõju tasand

Teine hea näide on seotud bakterite toodetud metaboliitidega. Paljud probiootilised bakterid toodavad lühikese ahelaga rasvhapete eelühendeid või mõjutavad nende tootmist teiste bakterite kaudu. Need ühendid ei kao kohe koos bakteriga. Need imenduvad, mõjutavad sooleepiteeli rakke ja isegi immuunsüsteemi. Nii võib ühe “läbi käinud” bakteri mõju ulatuda tundide asemel päevadesse.

On ka olukordi, kus bakter ei jää ise püsima, kuid käivitab muutuse teiste mikroobide käitumises. Näiteks võib ajutine bakter stimuleerida olemasolevaid kasulikke baktereid tootma rohkem teatud ensüüme või metaboliite. See on nagu säde, mis paneb süsteemi teisiti tööle. Kui algne bakter on juba kadunud, töötab süsteem mõnda aega edasi uues rütmis.

Kolmas mõju tasand

Kolmas tasand puudutab immuunsüsteemi. Soolestiku limaskest suhtleb pidevalt mikroobidega. Kui sinna jõuavad probiootilised bakterid, aktiveerivad nad retseptoreid, mis mõjutavad immuunrakkude käitumist. See ei ole hetkeline reaktsioon. Immuunsüsteemi vastused, nagu teatud tsütokiinide tootmine või regulatoorsete rakkude aktiveerimine, võivad kesta märksa kauem kui bakter ise kohal viibib. Sisuliselt “õpetab” bakter immuunsüsteemi ja see õppetund ei kao kohe.

Hea võrdlus on siin trenniga. Sa ei ole tugev ainult siis, kui sa parajasti treenid. Mõju kestab ka pärast seda. Kui treenid järjepidevalt, muutub keha püsivamalt tugevaks. Sama kehtib paljuski mikroobide kohta.

Seetõttu ei ole probiootiliste toitude puhul kõige olulisem küsimus: “Kas see bakter jääb minu soolestikku elama?”
Olulisem küsimus on: “Mida ta teeb sel ajal, kui ta seal on, ja mida ta käivitab?”

Just see on põhjus, miks igapäevane tarbimine muutub nii oluliseks. Mitte selleks, et “täita” soolestik uute bakteritega, vaid selleks, et hoida neid kasulikke protsesse pidevalt aktiivsena. Iga uus portsjon ei alusta nullist, vaid ehitab edasi sellele, mis juba eelmistest kordadest käivitunud on.

Lõppkokkuvõttes ei seisne mõju ühesainsas “heas bakteris”. See sünnib nende koostöös. Ja just selles koostöös peitubki fermenteeritud toidu tegelik jõud.

Saskia Alusalu tervis ferla jook bakterid mikrobioom tervis fermenteeritud

Miks peab probiootiliste toitudega end ikkagi toetama?

Kaasaegne elu töötab meie mikrobioomi vastu:

  • töödeldud toit
  • stress
  • antibiootikumid, ravimid, valuvaigistid, antibeebipillid
  • vähene kiudainete tarbimine

Kõik need vähendavad kasulike bakterite hulka.

Uuringud näitavad selgelt ja üksmeelselt, et regulaarne fermenteeritud toitude tarbimine suurendab mikrobioomi mitmekesisust ja see on seotud parema immuunvastuse ja väiksema põletikuga kehas.

Kokkuvõte: väike lihtne igapäevane harjumus, suur mõju

Iga päev, kui tarbid elusate bakteritega fermenteeritud toitu või jooki:

  • toetad oma seedimist
  • annad immuunsüsteemile tuge
  • aitad kehal püsida tasakaalus ja terve
  • vähendad põletikke

See ei ole “kiirparandus”, vaid pikaajaline investeering tervisesse.

Lühidalt:
hea bakter ei jää kehasse igaveseks – teda tuleb pidevalt “toita ja juurde tuua”.

 

Ferla jook on elus tasakaal

Ferla joogi retsept on arendatud koostöös 3 eri ülikooli teadusgruppidega. Tootearenduse protsessi juhtis emeriitprofessor Raivo Vokk. Ferla jook ühendab endas looduse ja teaduse.

Ferla jooki saab tellida Ferla e-poest.

Saskia Alusalu Ferla bakterid jook fermenteeritud hapendatud jook kuulsus

Artikli fotodel on kiiruisutaja ja füsioterapeut Saskia Alusalu, kes väärtustab tervist ja liikumist ning on oma viimased aastad pühendanud terviseteaduse õpingutele. Fotod jäädvustas Janne Jüsmä.

 

 

Viited uuringutele

Park & Mannaa (2025). Fermented Foods as Functional Systems. https://www.mdpi.com/2304-8158/14/13/2292?utm_source=chatgpt.com

Sonnenburg et al. (2021). Fermented-food diet increases microbiome diversity. https://med.stanford.edu/news/all-news/2021/07/fermented-food-diet-increases-microbiome-diversity-lowers-inflammation?microsite=news&tab=news&utm_source=chatgpt.com

Schropp et al. (2025). Sauerkraut intervention study. https://link.springer.com/article/10.1186/s40168-024-02016-3?utm_source=chatgpt.com

Gomez et al. (2023). Lacto-fermented vegetables and metabolome. https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/A6692CAC12EC517CA9545DFDE577C1D4/S2632289723000099a.pdf/regular-consumption-of-lacto-fermented-vegetables-has-greater-effects-on-the-gut-metabolome-compared-with-the-microbiome.pdf?utm_source=chatgpt.com

Meta-analysis of fermented vegetables microbiomes (2023). https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0963996923007937?utm_source=chatgpt.com

Frontiers in Microbiology (2023). Fermented foods and biotics. https://www.frontiersin.org/journals/microbiology/articles/10.3389/fmicb.2023.1196239/full?utm_source=chatgpt.com

BMC Microbiology (2025). Microbial ecology of fermented foods. https://link.springer.com/article/10.1186/s12866-025-04413-6?utm_source=chatgpt.com

Marco et al. (2024). Fermented foods and host interactions. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38569469/

Wastyk HC et al. (2021). Fermented-food diet increases microbiome diversity and decreases inflammation. Cell. https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(21)00754-6

Ouwehand AC et al. (2008). Probiotics: mechanisms and established effects. Int Dairy J. https://www.academia.edu/3582860/Probiotics_mechanisms_and_established_effects

de Vrese M, Schrezenmeir J. (2008). Probiotics and immune health. J Nutr. https://www.researchgate.net/publication/23807655_Probiotics_and_immunity

Maldonado Galdeano C et al. (2019). Role of probiotics in immune system modulation. J Immunol Res. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30673668/

Ducrotté P et al. (2012). Lactobacillus plantarum and IBS symptoms. World J Gastroenterol. https://www.researchgate.net/publication/230716182_Clinical_trial_Lactobacillus_plantarum_299v_DSM_9843_improves_symptoms_of_irritable_bowel_syndrome

Sanders ME et al. (2018). Probiotics and gut health. Gastroenterology. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111%2Fnbu.12334

Hill C et al. (2014). Nat Rev Gastroenterol Hepatol. https://www.nature.com/articles/nrgastro.2014.66

Marco ML et al. (2017). Curr Opin Biotechnol. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S095816691630266X

Miks osa probiootikume hoitakse külmkapis ja teisi mitte?

Miks osa probiootikume hoitakse külmkapis ja teisi mitte?

by | Feb 27, 2026 | Köögiviljajook

Probiootikumide hoiustamise tingimused sõltuvad mitte niivõrd bakterite liigist vaid keskkonnast, milles need bakterid viibivad ning millises vormis need bakterid on.

Elus probiootikumid ei ole lihtsalt tavaline toidutoode riiulil – nad on elus bioloogilised süsteemid.

Alustan sellest, mis juhtub elus piimhappebakteritega eri temperatuuridel:

Temperatuur Mis bakteriga toimub
4–8 °C ainevahetus peaaegu seiskub
15 °C stabiilne, aeglane
25–30 °C hakkab paljunema
36–37 °C optimaalne kasv (kehas)

Elus bakteril on kaks täiesti erinevat olekut:

  1. säilitusolek (uinuv, aeglane)
  2. aktiivne olek (paljuneb, bioaktiivne)

Säilitamisel me ei taha, et bakter elaks täisväärtuslikku elu.

Me tahame, et ta püsiks elus, aga ei kulutaks oma energiat ega ei paljuneks. Bakter peaks hakkama hooga paljunema alles siis kui satub soodsatesse tingimustesse meie soolestikus või tootmisprotsessis kui baktereid paljundame joogi hapnemise käigus.

Ferla

Kuidas säilitada Ferla jooki, elusaid probiootilisi jooke ja probiootikume?

 

Külmkappi vajavad probiootikumid

  • Sisaldavad elus aktiivseid baktereid

  • Vees või niiskes keskkonnas olevad bakterid ehk vedelad probiootikumid

  • Kapslid ilma tugeva kuivatamiseta

Külm aitab elus bakteril püsida sellises nn talveune seisundis.

Külm on oluline, sest

  • pidurdab ainevahetust

  • aeglustab suremist

  • takistab soovimatut paljunemist ja lagunemist

Toatemperatuuril säilivad probiootikumid

  •  Külmkuivatatud (lüofiliseeritud) kuivkapslid – kuiv uinunud bakter.
  •  Spooripõhised probiootikumid – bakter on endale moodustanud loodusliku kaitsekihi ehk spoori.
  •  Mikrokapseldatud bakterid – bakter on kaetud kaitsekihiga (nt lipiid või polüsahhariid).
  •  Õlipõhised suspensioonid – õlitilgad või õlikapslid. Pärast avamist, peab hoidma külmkapis!
  •  Madala veeaktiivsusega geelid – kasutatakse stabiliseerivaid lisaaineid.
  •  Kuivad pulbrid ja närimistabletid – bakter on kuivas keskkonnas, kuid sinna on lisatud ikkagi stabilisaatoreid ja lisaaineid.
  •  Fermenteeritud kultuurid (postbiootikumid).

Viimases on mängus täiesti teine tehnoloogia. Sellised on näiteks tuntud Dr. Ohhira kaubamärgi probiootikumid.

Dr. Ohhira’s Probiotics ei müü klassikalisi “elusaid paljunevaid baktereid”, vaid:

  • fermenteeritud kultuuri

  • spoorivorme

  • postbiootikume (bakterite metaboliidid ehk kasulikud ainevahetuslikud ühendid)

Fermenteeritud kultuurid on:

  • stabiilsed

  • ei vaja aktiivset paljunemist

  • ei “rikne” toatemperatuuril

Ferla joogid

Kuidas säilitada Ferla jooki?

Ferla on elus fermenteeritud jook, mis sisaldab:

  • elusaid piimhappebaktereid ja bifidobaktereid

  • looduslikke orgaanilisi happeid

  • fermenteerimise käigus tekkinud bioaktiivseid ühendeid

Kõige stabiilsem säilitamine on külmkapis +2 kuni +6 °C.

Miks hoida külmas:

  • aeglustab bakterite ainevahetust

  • hoiab pH stabiilsena

  • takistab liigset järelfermentatsiooni

  • aitab säilitada maitset ja mõju

Külmas on bakterid uinunud olekus, nagu talveunes.

Mis juhtub Ferla joogiga soojas?

Kui Ferla jook jääb pikemaks ajaks sooja (üle 20°C):

  • bakterid muutuvad aktiivseks

  • tarbivad kiiremini toitaineid

  • happesus võib tõusta

  • maitse muutub

  • elusate bakterite arv võib lõpuks hoopis langeda

See ei tähenda, et jook muutub „halvaks“, vaid et toode ei ole enam selline, nagu algselt mõeldud. Joogi värv, maitse, lõhn ja mikrobioloogilised omadused muutuvad.

Fermentful jookide säilitamine hoisutamine

Elusad probiootilised joogid üldiselt

Kõik elusad vedelad probiootikumid (keefir, kombucha, fermenteeritud köögiviljajoogid):

  • vajavad jahedat säilitamist

  • ei armasta temperatuuri kõikumist

  • ei ole mõeldud seisma pikalt toasoojuses

 

Ferla joogile on tehtud säilivuskatsed TalTech teadusgrupi poolt, mis näitasid, et peale 2 aastat külmkapis pimedas ja jahedas seisnud joogil ei olnud muutunud mikrobioloogilised omadused ega muutnud värv, lõhn ega maitse.

Kui oled mõttega artiklit lugenud, siis mõistad, miks Ferla jook ajas muutub. Miks eri pakid võivad olla erinevad. Miks eri inimeste kodudes võib Ferla joogi värv ja maitse varieeruda. Tegemist on elus tootega, elus süsteemiga.

Ferla jook säilitamine hoiustamine täitepakend kinkepakend Saskia Alusalu fermenteeritud hapendatud probiootiline probiootikum

Ferla jook ei taha soojust, valgust ega hapnikku

Ferla jook on UV kiirguse tundlik. Jooke ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes.

Jooki ei tohi ümber villida teistesse anumatesse säilitamiseks. Kui jooki ümber valada, siis on see mõeldud koheseks tarvitamiseks.

Suured 3L ja 5L pakid on kraaniga kottides, mis takistavad hapniku jõudmist pakki, isegi kui pakk on avatud.

Pudelid hoida alati suletuna, mitte jätta korke lahti.

Ferla jooki on parim hoida külmkapis. Lühiajaliselt toatemperatuuril (kuni 20 kraadi) hoiustada on ohutu. Kinnise paki hoiustamiseks sobib ka kelder ja jahe sahver.

 

Telli seedimist soodustavaid elus bakteritega probiootilisi jooke Ferla e-poest.

Või osta Ferla jooke poodidest üle Eesti. Poodide ja edasimüüjate list on HERE.

 

Kuidas probiootilised toidud toetavad rasedust ja imetamist

Kuidas probiootilised toidud toetavad rasedust ja imetamist

by | Aug 8, 2024 | Probiootikumid, Köögiviljajook, Tervis

Üks enam levinud küsimusi Ferlale on, kas ma rasedana tohin ka Ferla jooki juua.

Vastus on JAH ning kohe seletan lähemalt, miks on see lausa soovituslik Sinu ja tulevase lapse tervist silmas pidades.

 
Igapäevane elus piimhappe- ja bifidobakterite tarvitamine toidu, joogi või toidulisandina aitab hoida kõrget heade bakterite arvukust ja liigirikkust. Samuti on oluline kvaliteetse, taimse ja kiudaineterikka terviktoiduga heade bakterite toitmine meie soolestikus, et hoida tervet mikrobioomi.
 

Korras soolestiku mikrobioom vähendab raseduse riske ja parandab lapse tervist tulevikus.

 

8 viisi kuidas:

 

1. Lapsel tulevikus vähem allergiaid

Probiootikumide ehk elus heade kõhubakterite tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib märkimisväärselt vähendada lapse allergiariski tulevikus.  Mitmed uuringud on kinnitanud, et elus piimhappe- ja bifidobakterite tarvitamine võib vähendada allergiate esinemist lastel, sealhulgas toiduallergiad ja hingamisteede allergiad. See on tingitud sellest, et probiootikumid aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikulisi reaktsioone.

2. Lapsel tulevikus vähem ekseeme, dermatiiti ja muid nahahaiguseid

Teaduslikud uuringud on näidanud, et probiootikumid võivad vähendada atoopilist dermatiiti kuni 22%. Üks Soome uuring näitas, et raseduse ajal ja imikueas probiootikume saanud lastel oli 7-aastaselt 50% väiksem risk, et atoopiline dermatiit oli tekkinud. See on seotud probiootikumide võimega säilitada naha barjäärifunktsiooni ja vähendada põletikku. Lisaks on täheldatud, et probiootikumide tarvitamine võib parandada juba olemasolevate nahahaiguste sümptomeid.

Artikli lõpus on toodud joonis seletamaks soolestiku mikrobioomi ja meie naha seost.

3. Lapsel tulevikus vähem toidutalumatuseid

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada lapse toidutalumatuste riski tulevikus. Probiootikumid aitavad tugevdada soole limaskesta, vähendades “lekkiva soole” sündroomi riski, mis on tihedalt seotud toidutalumatustega. Elus piimhappe- ja bifidobakterite tarbimine aitab säilitada soolestiku terviklikkust ja vähendada põletikku. On leitud, et Bifidobacterium lactis tüved on eriti efektiivsed toidutalumatuste ennetamisel. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata leevendada juba olemasolevate toidutalumatuste sümptomeid. Ferla jook, mis sisaldab suures kontsentratsioonis elus baktereid, võib seega olla kasulik vahend tulevase lapse seedetrakti tervise toetamisel ja toidutalumatuste riski vähendamisel.

4. Rasedal väiksem tõenäosus enneaegse lapse sünniks

Probiootikumide tarbimine raseduse ajal võib vähendada enneaegse sünnituse riski. Uuringutest on leitud, et teatud probiootikumide tarvitamine võib vähendada enneaegse sünnituse riski kuni 27%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku soolestiku mikrobioomi, mis on oluline raseduse normaalseks kulgemiseks. Lisaks aitavad probiootikumid vähendada põletikku ja tugevdada immuunsüsteemi, mis on samuti olulised faktorid raseduse kestusele.

5. Väheneb risk preeklampsiale

Probiootikumide tarbimine raseduse ajal võib aidata vähendada preeklampsia riski, mis on üks tõsisemaid rasedusaegseid tüsistusi. Teaduslikud uuringud on näidanud, et probiootikumide tarvitamine võib vähendada preeklampsia riski kuni 20%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada normaalset vererõhku ja vähendada põletikku organismis. Lisaks aitavad probiootikumid parandada soolestiku tervist ja immuunsüsteemi funktsioneerimist, mis on samuti olulised faktorid preeklampsia ennetamisel.

6. Lapsel ja emal tugevam immuunsus

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib oluliselt tugevdada nii ema kui ka lapse immuunsüsteemi. Probiootikumid stimuleerivad immuunsüsteemi, suurendades kaitsekehade tootmist ja aidates võidelda infektsioonidega, aidates vähendada nii ema kui ka lapse infektsioonide ja haiguste riski. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata vähendada põletikku organismis, mis on oluline faktor paljude haiguste ennetamisel.

7. Beebil vähem gaasivalusid

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada gaasivalusid ja koolikuid beebidel. Uuringud näitavad, et probiootikumide andmine imikutele võib vähendada koolikute esinemist kuni 60%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku soolestiku mikrobioomi, mis on oluline heaks seedimiseks ja gaaside vähendamiseks. Siinkohal tuleb silmas pidada, et beebil on kõige rohkem soolestikus bifidobaktereid, täiskasvanutel aga piimhappebaktereid. Soolestiku mikrobioom hakkab beebil tasapisi muutuma täiskasvanu sarnaseks kui hakatakse sööma lisatoitu. Ferla jooki on soovitatav lapsele anda alates esimesest eluaastast.

8. Lapsel tulevikus väiksem tõenäosus autoimmuunhaigusteks

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada lapse riski autoimmuunhaiguste tekkeks tulevikus. Teaduslikud uuringud on näidanud, et terve mikrobioom raseduse ajal võib vähendada lapse riski selliste haiguste nagu 1. tüüpi diabeedi tekkeks. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku immuunsüsteemi ja vähendada põletikku organismis. Näiteks on leitud, et teatud Lactobacillus ja Bifidobacterium tüved on eriti efektiivsed autoimmuunhaiguste riski vähendamisel. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata reguleerida immuunsüsteemi funktsioneerimist, mis on oluline faktor autoimmuunhaiguste ennetamisel.

Elus piimhappebaktereid soolestiku toetamiseks tasub tarbida ka imetades

Rasedus ja imetamine on naise elus erilised perioodid, mil keha vajab rohkem hoolt ja tähelepanu. Sellel ajal on oluline tagada, et nii ema kui ka beebi saavad kõik vajalikud toitained, et olla terved ja tugevad. Korras seedimine on vajalik, et sisse söödud toitained ka õigesti laguneksid ja läbi soolteseinte imenduksid ning jõuaksid keha kõikidesse rakkudesse.

Rõõmusõnumina saab esile tuua, et on leitud seos, et probiootikumide tarvitamine vähendab ärevust ja depressiooni nii rasedatel kui ka imetavatel emadel. Seda seetõttu, et meie soolestikus elavad mikroorganismid aitavad toota ja reguleerida neurotransmittereid, mis mõjutavad meeleolu, isu ja und. Väheneb kortisooli ehk stressihormooni tootmine ning suureneb serotoniini ehk õnnehormooni tootmine. Probiootikumidel on antioksüdantsed omadused, mis aitavad vähendada oksüdatiivset stressi ajus. Korras soolestiku mikrobioom on aluseks, et kogu kehas paljud protsessid toimiksid hästi ning oleks vähem põletikke.

Ferla on saanud ka rohkelt tagasiside, et Ferla köögivilja-pohla jook elus piimhappebakteritega on aidanud rasedusaegse kõhukinnisuse korral, mis on üsna levinud rasedusaegne vaevus.

 

Skeemil on näidatud mikrobioomi muutused kui lapsel esineb nahahaigus atoopiline dermatiit. Vasakul tulbas on näidatud ema mikrobioomis bakterite vähesus või rohkus võrreldes terve lapsega. Teises tulbas on toodud ema rinnapiimas bakteriaalsed muutused. Kahes parempoolses tulbas on toodud atoopilise dermatiidiga beebi soolestiku ja naha bakterite koosluse erinevused võrreldes terve nahaga.

 

Soolestiku mikrobioom on seotud nahaga läbi vereringe ja lümfiringe. Skeemil vasakul on terve soolestik. Paremal on lekkiv soolestik, mille kaudu põletikku tekitavad ained ning mürgid jõuavad läbi soolestiku vereringe või lümfiringesse ja sealtkaudu edasi kogu organismi mõjutama.

 

Postitus on valminud koostööd imetamisnõustaja ja sünnitoetaja Katrin Saagega: doulatoetus.ee

Kutsume Sind Emade Kogukonda, kus saad tõenduspõhist infot raseduse, sünnituse, imetamise ja emaduse kohta ning ühendust teiste emadega.

Loe lisa: https://doulatoetus.ee/kogukond/

Katrin Saage teadmistest saad osa tema Instagrami konto kaudu: @rasedusring

 

Kui oled lapseootel või värske ema, siis kutsun Sind liituma imetamise teemalise NOUR keskkonnaga, kust saad tõenduspõhise info lihtsasti ja mugavalt beebi toitmise kohta.

www.nour.eeNour imetamise keskkond rakendus

 

Eestimaise fermenteeritud köögivilja-pohlajoogi elus piimhappebakterite ja bifidobakteritega saad tellida e-shop ja osta poodidest. Vaata edasimüüjate listi SIIT.

 

www.ferla.ee

 

 

Oleme saanud küsimuse rasedatelt selle kohta, et toorjoogid ei ole ju soovitatavad ning Ferla on pastöriseerimata toorjook.

Meie vastus:

See on väga hea kahtlus. Tõesti on soovitus, et rasedad ei tohiks pastöriseerimata jooke juua. Samuti ei tohiks ju toorest loomset tarbida.
Siin aga tuleb vaadata miks.
Sest rasedale on ohtlikud Salmonella, E. coli ja Listeeria, mida võibki saada toorest.
Ferla puhul aga seda ohtu ei ole.
Esiteks me pastöriseerime joogivee enne kui paneme sinna käägiviljad-marjad hapnema. Siis läheb seal kontrollitud bakteritüvedega (erinevad piimhappe- ja bifidobakterid) elu käima ning kui juhtubki, et mingi patogeen sattus sinna köögiviljadelt, siis piimhappebakter on tugev ning domineerib ning ei lase patogeenil elada. Ja kui ta ei domineeri ja hakkab ikka vale elu käima, siis ei teki ka seda õiget fermenteerimist ning Ferla ei valmi ning see pudeldatud ei saa.

Samuti kui hapendamise protsess toimub ja pH läheb väga madalaks, siis seal ei saa patogeenid elada. Piimhappebakter on väga tugev ja hävitab ka pärmid.
Meil on katsed kuidas jook säilib 2 a muutumatuna, kuna piimhappebakter nii tugev säilitaja ja ei luba halbadel bakteritel ehk haigustekitajatel vohada.
Seepärast ongi see nii kasulik ja need bakterid hoiavad ka meie soolestikus head kaitset nii, et haiguse tekitajad ei saa kinnituda ja paljuneda ning ka reisides on toidumürgistuse risk madalam.

AGA kuna Ferla on hapu siis ei sobi kahjuks see jook nendele rasedatele, kellel on refluks või kõrvetised. Võib ebamugavusi põhjustada ja sümptomeid süvendada. Sellisel juhul ei ole hea Ferlat juua tühjale kõhule, kuid võib Ferlat tarbida koos toiduga või muu joogiga segatult.

 

Viited allikatele:

  1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9227185/
  2. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5711986/
  3. https://bmcpregnancychildbirth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12884-016-0923-y
  4. https://www.mdpi.com/2072-6643/10/11/1693
  5. https://www.mdpi.com/2072-6643/13/11/3931
  6. kliinik.ee
  7. Norwegian Mother and Child Cohort Study
8 viisi kuidas marjad toetavad soolestiku tervist

8 viisi kuidas marjad toetavad soolestiku tervist

by | Jul 26, 2023 | Probiootikumid, Köögiviljajook, Tervis

Maitsev viis soolestiku mikrobioomi parandamiseks: MARJAD!

 

Kui käes on suveaeg, siis palun ära hoia end tagasi marjapõõsaste juures. Päriselt! 
Ja ära karda, et marjad käituvad su kehas täpselt samamoodi nagu maiustused ja kommid!

Mind tõeliselt pahandab, kui inimesed ütlevad, et suhkur on suhkur: “Ei ole vahet, kas kommid, mesi või puuviljad ja marjad.” 😬🙄
 
 

EI!   💥  

 

Valge suhkur ja terved marjad ei käitu sinu kehas samamoodi, sest marjades on kiudained, mis aitavad tasandada glükoosipiiki sinu organismis.

 

Ferla miaspiration marjad hapendatud fermenteeritud jook kõhutervis probiootikumid
 
 


Ja nüüd need lubatud 8 marjade kasutegurit seedimisele

 

1. Antioksüdantide kaitse

Näiteks antotsüaniinid. Marjad võitlevad sinu soolestikus kahjulike vabade radikaalidega, toetades tervislikku seedimise keskkonda.

2. Tervem soolebarjäär

Marjade unikaalsed ühendid aitavad tugevdada sooleseinu, vähendades läbilaskva soole riski ja parandades toitainete imendumist.

3. Mikrobioomi tasakaalustajad

Marjad aitavad kaasa mitmekesisele soole mikrobioomile, toetades kasulike bakterite nagu bifidobakterite ja piimhappebakterite kasvu.

4. Vähendavad põletikku

Marjade põletikuvastased omadused aitavad leevendada soolepõletikku, vähendades ebamugavusi ja parandades üldist soole tervist.

5. Kiudainerikkad ja prebiootilised

Edendades sujuvat seedimist ja korrapäraseid soole liikumisi. Samuti toidavad marjad kasulikke soolebaktereid.

6. Soolekoe säilitamine

Marjad on rikkad C-vitamiini poolest, mis aitab kollageeni tootmisel. See on oluline soolekoe ülesehitusel.

7. Abilised: Ensüümid

Mõned marjades leiduvad ensüümid aitavad toidu seedimisel, muutes seedimise efektiivsemaks ja tõhusamaks.

8. Parem tuju

Soole-aju ühendus saab kasu marjade positiivsest mõjust soole tervisele, edendades paremat meeleolu ja vaimset heaolu.

 

Ferla fermenteeritud jook marjad tervis miaspiration

Loodan, et suutsin sind veidigi veenda lisama oma toidulauale erinevaid marju, et hellitada oma soolestiku mikrobioomi.

Sinu õnnelik soolestik on tänulik sinu mahlastest naudingutest!

 😍 🫐 🌈 🍒 🔥

 

Eestimaise fermenteeritud köögivilja-pohlajoogi piimhappebakterite ja bifidobakteritega saad tellida e-shop ja osta poodidest. Vaata edasimüüjate listi SIIT.

 

Fotode autor on andekas toitumisnõustaja ja toidu fotograaf Maria Veski-Raudkivi: www.miaspiration.com

 

www.ferla.ee

 

 

Kuidas fermenteeritud joogid asendavad paastumist

Kuidas fermenteeritud joogid asendavad paastumist

by | Mar 6, 2022 | Probiootikumid, Köögiviljajook, Tervis

Paastumise eesmärk on oma keha mürkainetest, haigustekitajatest, põletikest ja jääkainetest puhastamine. Kuid kui me ütleme, et paastumise eesmärki aitab täita ka fermenteeritud joogi igapäevane tarbimine… Vaatame veidi lähemalt, mis sellisel juhul meie keha protsessides toimub.

Fermenteeritud ehk hapendatud toidud aitavad kaasa organismi isepuhastumisprotsessidele. Fermenteeritud joogiga tarbime suurel hulgal ka meie seedetegevuses olulisi baktereid, nagu piimhappebaktereid ja bifidobaktereid. Need bakterid aitavad meie seedekulglas toitu väiksemateks osakesteks lagundada, muutes toidu organismi jaoks biosaadavamaks ja me saame rohkem toitaineid kätte. Kasulikud bakterid ja aktiivsed ensüümid toimivad ka soolte detoksikaatoritena. Neil on võime isegi raskemetalle kehast välja viia.

Lisaks, hapendatud joogis olev piimhape vähendab ka meie soolestikus pH-d, mis pärsib kahjulike bakterite kasvu ja seeläbi väheneb ka toksiliste jääkide kogunemine.

Fermenteeritud joogi tarbimise puhul tänu sellele, et suudad tõhusamalt toitaineid omastada ja Su keha kasutab nüüd seedimiseks vähem energiat, jääb Sul endal rohkem energiat alles ja tunnedki end energilise ja elujõulisena.

 

Lihtne keha puhastamise kuur:

  • 7 päeva järjest süüa või juua iga päev hapendatud toite või jooke
  • Selle 7 päeva jooksul vältida suhkrut, gluteeni ja piimatooteid
  • Pärast 7 päeva lisa oma menüüsse rohkelt rohelist, mis puhastab ka Su maksa (pisirohe, idud, salatilised, nn koduaia umbrohud ja isegi vetikad).

Pisirohe saab aknalaual kasvatada aasta läbi. Sama on idudega.

Ideaalis peaks selline toitumine kestma muidugi elustiilina pidevalt, mitte vaid kevadeti.

 

 

Üks lihtne kuid ülivõimas harjumus, mis aitab hoida keha puhtana

 

Mälu toit hästi korralikult läbi. Süljesta põhjalikult. Söö aeglaselt. Nii saad rohkem mineraalaineid ja vitamiine toidust kätte.

Läbinärimata toit on kehale suureks koormaks. See tekitab nii seedeprobleeme kui ka jätab palju mürkaineid kehasse. Isegi kuni 70-80% toidu enda energiast võib siis minna selle sama toidu töötlemiseks ja väljutamiseks. See on kehale väga kurnav.

Kui kehal on kõik vajalikud mineraalained olemas ja piisavalt ensüüme ning häid baktereid, siis mürgid ja raskemetallid ei saa ka meie kehas palju kahju teha ning nad väljutatakse kergemini. Probleem tekib siis, kui kehas on mineraalainete puudus ja sel juhul raskemetallid võivad hakata bioühendites mineraalaineid asendama häirides keha funktsioone. Teisest valdkonnast näidet tuues: tuntud plastilisand PBA (bisfenool A) käitub mikroplastina meie veres kui hormoon ja põhjustab ülekaalu, viljatust, tujukust, väsimust ja muid hädasid. Usu mind, parem ära taha mürkaineid enda kehasse ringlema.

 

Tervise seisukohalt on üliolulised need 3 aspekti:

 

  • Piisava koguse mineraalainetega keha varustamine
  • Võimalikult vähe mürkaineid kehasse lubada
  • Piisavas koguses vee joomine

Lihtne eks ole. Kuid nii tulemuslik!

Fermenteeritud toidud ei asenda küll täielikult paastumist, aga aitavad siiski keha enda isepuhastumisprotsessidele kaasa.

 

Ja hinga kullake, hinga 🙂

70% jääkainetest väljuvad läbi kopsude välja hingates.

 

 

Loe ka artiklit biohäkkimise lihtsatest nippidest: 6 biohäkki, et aktiveerida iseenda uuendatud versioon

Eestimaise fermenteeritud köögiviljajoogi piimhappebakterite ja bifidobakteritega saad tellida e-shop ja osta poodidest. Vaata edasimüüjate listi SIIT.

www.ferla.ee

 

6 biohäkki, et aktiveerida iseenda uuendatud versioon

6 biohäkki, et aktiveerida iseenda uuendatud versioon

by | Feb 11, 2022 | Probiootikumid, Köögiviljajook, Tervis

Biohäkkimine on strateegiline sekkumine oma keha bioloogiasse või teisisõnu – inimliku füüsise parendamine keha funktsioonide tõhustamiseks. Miks?

Et tunda ennast oma kehas mitte lihtsalt toredasti, vaid suurepäraselt, et tunda elujõudu oma soontes voolamas ja elurõõmu igas väikeses rakukeses. Kui soovid funktsioneerida senisest paremini, olla terve ja efektiivne, siis siin on 6 lihtsat soovitust, mida saad kohe nüüd veebruaris kasutama hakata, et juba suveks olla iseenda uuendatud versioon.

Lihtsad tervise optimeerimise häkid:

1. TARBI POLÜFENOOLE

Polüfenoolid parandavad organismi tööd ja kaitsevad mitmete tõsiste haiguste eest. Kui rohelised värsked toidud on kõige polüfenoolirikkamad, siis on olemas ka teine grupp toitu, millega oma toidulauda eriti võimsalt rikastada. Selleks on tumelillad, tumepunased ja pruunikad viljad: mustikad, põldmarjad, tumedad viinamarjad, ploomid, isegi mõõdukalt kohv, shokolaad ja muud pruunikad vürtsid. Iga päev natuke 😉

2. TARBI PROLIINI JA LÜSIINI

Need aminohapped toodavad koostöös C-vitamiiniga meie kehas vajalikku kollageeni ning aitavad uuendada soolestiku seinu. See protsess toimub kogu aeg ja pidevalt ning selle teadlik mõjutamine võib tuua keha funktsioneerimisse tohutu pöörde. Selleks tarbi iga nädal natuke vetikaid või merikapsasalatit, spirulinat ja/või klorellat.

3. KÄI VÄHEMALT KORRA NÄDALAS SAUNAS. VÕIMALUSEL KA INFRAPUNASAUNAS.

Eestlane käib õnneks üsna palju saunas, aga selle rituaali teadlik jälgimine võib olla nii mõnegi elu suurim väärtus. Tokseemia ehk mürkveresus on tänapäeva maailma reaalsus, sest kahjulikke ühendeid satub meie süsteemi nii söögi, joogi, materjalide kui õhuga. Inimese puhastusorganid on maks, sooled, kuseteed, kopsud ja nahk ning neil on üks ühine kude – epiteelkude. Epiteelkude on ühendatud meie higinäärmetega, mille kaudu oleme võimelised puhastuma nii ftalaatidest, bisfenool A-st, raskemetallidest ja muust jamast. Teadlik higistamine nii, et pärast peseme selle higi ka nahalt maha on kõige lihtsam teadliku puhastumise viis ja mis seal salata, ka väga nauditav. Lõpeta saunaskäik alati külma veega! Ja joo rohkelt vett pärast saunatamist.

4. LOOBU SUHKRUST JA MASSTOODANGU TOIDUÕLIDEST

See on kõige kiirem viis, kuidas viia põletikunäitajad kehas minimaalsele tasemele. Lisatud valge suhkur ei ole meie kehas mitte ühekski protsessikis vajalik! See on kehale vaid koormaks ja patogeenidele toiduks. Halva kvaliteediga taimeõlid sõna otseses mõttes ummistavad meie veresooni.  Kui suudad loobuda ka piimast ja gluteenist, on tulemus veel parem. Aga iga väike samm loeb. Iga kord, kui libastud ja tead ise ka, et oled kehvasti toitunud, siis võta aktiveeritud söe tablett, et see võiks osa mürkidest endasse imada ning kehast väljutada. Söetablett ei ole pikaajaline lahendus, vaid kiirabi.

5. VÄHENDA STRESSI

Me kõik teame, et stressi võiks vähem olla, aga miks? Sest stressimomendil sulgevad soolestiku mikrovillid oma kanalid, verevarustus suunatakse mujale ja vajalikud ained toidust sõna otseses mõttes ei imendu. Võid neid rohelisi smuutisid süüa palju tahad, aga kasu sellest ei ole, sest toitainete imendumine on peatatud.

Leia mõttevormid, mis sind stressi vähendamise ja rahunemise juures toetavad. Meie aju on analüütiline, seega küsi endalt iga kord, kui oled probleemses situatsioonis – kas muretsemine aitab? Kui ma olukorra muutmiseks kohe midagi teha ei saa, siis sellele mõtlemine ei aita! Kui energia on vale, siis ei too ka 24/7 töötamine või sel teemal „jahumine“ ühtki positiivset tulemust – ainult energiat kulub rohkem kui vaja. Jäta koosolek pigem ära, võta vaba päev, mängi koeraga või mine reisile – luba endale energia parandamiseks vajaminev aeg ja peagi näed, kuidas muutunud muster su ellu igapäevaselt rohkem ruumi ja selgust ning mõnusat rahulikku meelt loob.

6. SÖÖ FERMENTEERITUD TOITU JA TARBI PROBIOOTIKUME

Selle pärast olemegi loonud FERLA. Et toit oleks ravim ja ravim oleks toit. Rohkem kui 70% meie immuunrakkudest elavad soolestikus ja sõltuvad otseselt meie mikrobioomi kvaliteedist. Meis elavate bakterite kooslus mõjutab otsesemalt või kaudsemalt kõiki füsioloogilisi protsesse, mis tähendab, et probiootiline toit on kõige lihtsam ja soodsam viis lüüa korraga 7 kärbest (tegelikult pigem 700). Alusta klaasitäie Ferlaga päevas esimesel võimalusel ja ühenda Ferla võlud ka imeliste smuutidega, kuhu saab lisada meelepäraseid marju, puuvilju, mahlu, supertoite, kiudaineid ja värsket rohelist. Elu võib olla väga tervislik ja väga maitsev samal ajal.

Eestimaise fermenteeritud köögiviljajoogi piimhappebakterite ja bifidobakteritega saad tellida e-shop ja osta poodidest. Vaata poodide listi SIIT.

www.ferla.ee