Siin on väikene kontrollküsimustik, mille alusel saad teada, kas Sinu harjumused on üldiselt kõhusõbralikud.

 

Vasta igale küsimusele kas JAH või EI.

 

1. Ma söön iga päev vähemalt seitset erinevat toiduainet, mis on rikkad vesilahustuvate kiudainete poolest. Sellised toidud on näiteks aedviljad, puuviljad, marjad, kaerahelbed või kaeraterad, oad, läätsed, herned, chiaseemned, psülliumiseemned.

2. Söön vähemalt 2 peotäit värvilisi köögivilju päevas.

3. Vähemalt kaks söögikorda päevas on mu söök vaba töödeldud süsivesikutest. Töödeldud süsivesikud on näiteks leib, makaronid, valge riis, nisumanna, kuskus.

4. Söön lisatud suhkruga toiduaineid maksimaalselt kaks korda nädalas ja ka siis ainult väikeses koguses. Näiteks suhkruga kohv, halvaa, küpsised, šokolaad.

5. Ma ei tarbi poolfabrikaate rohkem kui kaks korda nädalas ja ka siis vaid väikeses koguses. Poolfabrikaadid on poetoidud, mis sisaldavad rohkelt küllastunud rasvu, säilitusaineid ja kunstlikke lisaaineid. Näiteks marineeritud liha, valmis kartulisalat, maitsestatud jogurt, pudelis kastmed, vorst, kala tomatikastmes.

6. Minu rasvatarbimise puhul on ülekaalus kasulikud rasvaallikad – nagu avokaado, pähklid, oliivid, rasvane kala, kõrvitsaseemned – mitte rasvad nagu taimeõlid, või, piimatooted, loomsed rasvad.

7. Ma söön hapendatud toortooteid vähemalt viis korda nädalas. Hapendatud kuumtöötlemata tooted on näiteks fermenteeritud köögivilja mahl, hapukurk, hapukapsas, kimchi, tempeh ehk fermenteeritud tofu, misosupp.

8. Tarbin probiootilisi toidulisandeid.

 

Loe oma JAH ja EI vastused kokku.

 

 

Kui said JAH vastusteks vähemalt 6, siis võid end õnnitleda. Suure tõenäosusega on Sul mikrobioota õnnelik ja kõhus kergus.

Kui JAH vastuseid ei kippunud nii palju tulema, siis ole enda vastu leebe. Saad sellest samast küsimustikust võtta endale paar punkti, millest lood endale uued head harjumused. Oluline on, et Sa toitumises teeksid muudatusi tasapisi. Sinu seedimine on elav organism ja järsud muutused võivad kasu asemel isegi kahju tuua. Võid endale teha eesmärgi, et kuu aja pärast saad vähemalt 5 küsimusele vastata jaatavalt.

Lisa enda menüüsse rohkem köögivilju ja värsket rohelist järk-järgult, söö rohkem häid rasvu sisaldavaid terviktoite ja tarbi piisavalt kiudaineid. Kasulikke toite taldrikule juurde lisada on ju nii kerge. Vähemalt kergem kui enda keelamine ja piiramine 😉

 

Põnevaid fakte:

• Kiudaineid saab ainult taimsetest toitudest. Loomalihas, kalas, munas ja piimatoodetes on kiudainete sisaldus 0.
• Kaer on teraviljadest kõige rikkalikum vesilahustuvate kiudainete poolest. Teised teraviljad, isegi hirss ja tatar sisaldavad põhiliselt vees lahustumatuid kiudaineid.
• Vesilahustuvad kiudained on headele bakteritele toiduks. Vesilahustuvate kiudainete tarbimine võib alandada kolesterooli taset veres ning vähendada veresuhkrutaseme kõikumist ja riski haigestuda II tüübi diabeeti.
• Lahustumatud kiudained on vajalikud, sest aitavad liigutada soolestikus olevat toidumassi.
• On olemas ainult üks looduslik toit, mis on rikas süsivesikute poolest, aga samas ei sisalda kiudaineid. See on mesi. Kõik muud puuviljad, marjad ja köögiviljad sisaldavad kiudaineid. 
• Saledate inimeste soolestikus on piimhappebakterite liigirikkus ja arvukus suurem kui tüsedate inimeste soolestikus.
• Head kõhubakterid toodavad mitmeid vitamiine ja lagundavad toitaineid. Meie seedimine sõltub otseselt meie soolestiku kasulikest bakteritest.
• Valge jahu ja suhkru söömisel väheneb tervistavate bifidobakterite hulk soolestikus ja suureneb nn tervisevaenulike bakterite kogus. Teadlased on seostanud bifidobakterite vähesust halbade vaimsete võimetega. Seega on tõesti tõsi, et magusasõpradel muutub mõtlemine pikaldaseks. Lisaks toodavad nn halvad bakterid suures koguses mürkaineid, mis lähevad vereringesse. Inimene, kes sööb palju saiatooteid ja suhkrut on sarnaselt kahjustatud maksaga kui näiteks alkohoolik.
• Mida ja kui palju me süüa soovime ei ole vaid meie tahte ja kontrolli küsimus. Meie isud tulenevad otseselt meie mikrobioota tervislikust seisundist. Meie kõhubakterid annavad signaale otse meie närvisüsteemi. Nälg, isu ja täiskõhutunne on füsioloogilised seisundid. Nii nagu sa ei saa vaid mõttelise otsusega hetkega muuta oma vererõhku ei saa saa ka oma isusid ja täiskõhutunnet vaid mõttelise otsusega muuta. Oma isude muutmiseks on vaja heade kõhubakterite arvukust suurendada.

 

Kodumaine seedimist soodustav köögivilja-marja jook elus piimhappe- ja bifidobakteritega Ferla 🙂

Telli: www.ferla.ee/pood

 

Jooki tarvitatakse väike kogus korraga (100-150 ml), soovitavalt tühja kõhuga 20 min enne sööki. Kellel on probleeme happelise toidu tarvitamisega võib seda koos söögiga võtta või veega lahjendada. Ferla sobib nii kahe nädalaste kuuridena kui ka igapäevaseks tarvitamiseks.

Ferla säilib külmkapis avatuna 4 nädalat. Seetõttu on meil saadaval suured pakid. Hea on Ferlat juua kuurina ja lasta kõhul harjuda. Muutused mikrobiootas toimuvad meil iga päevaga, iga toidukorraga. Suuremad muutused ja püsivad tulemused võtavad aga aega. Seetõttu tasub tulemuste märkamiseks juua Ferlat igapäevaselt mitu nädalat järjest.

• Ferla väejooki võib juua puhtalt otse kraanist.
• Ferlat võib segada ka muude mahladega. Näiteks apelsinimahlaga. Magusama mahlaga segatuna saab nii ka lapsi meelitada sedan probiootilist jooki jooma.
• Lisa Ferlat oma smuutidesse andes nii ilusat värvi ja soodustades smuuti imendumist.
• Ferlat võib lisada ka maitsevette. Nii lisad sinna mineraale ja teed vee kergemini omastatavaks kehale.

 

Ferla mahla soovitatav kogus on väikene shott ehk 100-150 ml korraga.  Sellisest väikesest sõõmust täiesti piisab, kuigi hapukas mahl võib tunduda maitselt lahja.

HOMMIKUTI 20 min ENNE SÖÖKI

Sõõm fermenteeritud mahla on hea hommikune algus. Kindlasti ei tohiks päeva esimeseks joogiks olla kohv ega ka tahke söök. Kohe pärast ärkamist on kasulik juua vett ning Ferla mahl on hea seedimise käimalükkaja hommikusöögi eelselt. Mahlas olevad kasulikud bakterid läbivad kiirelt happelise mao ning jõuavad peensoolde, kus piimhappebakterid meie kehas meie toitu aitavadki seedida. Värskendav sõõm valmistab seedeelundkonna söögikorraks ette. Kellele hapu jook tühjale kõhule ei sobi, siis võib köögiviljajooki tarbida ka koos toiduga.

TRENNI JÄRGSELT

Tugeva füüsilise pingutuse korral väheneb seedeelundkonna verevarustus, sest verd suunatakse liikumises tööd tegevatesse lihastesse. See nõrgestab seedimist. Pärast trenni ei tasukski kohe sööma hakata vaid enne probiootikumi või fermenteeritud mahlaga seedimine taastada ning alles seejärel umbes poole tunni möödudes süüa.

PÄRAST SAUNA

Sauna kohta veel teaduslik tõestus puudub, aga see lihtsalt maitseb siis nii hästi. Mõjub kosutavalt ja taastab kiiresti energiataseme. Info on saadud läbi isikliku kogemuse.

ANTIBIOOTIKUMI KUURI PUHUL

Antibiootikumid hävitavad haigusttekitavad bakterid kehas, kuid kahjuks mõjuvad sama tõhusalt ka meie seedimises olevatele kasulikele bakteritele. Pärast antibiootikumi kuuri on seedimine oluliselt nõrgenenud ja taastub alles 6 kuuga. Seetõttu on ülimalt oluline kuuri lõppedes kohe probiootikumidega ehk seedimist soodustavate bakteritega oma seedimine taskaalustada. Ferla mahlas on rohkelt kasulikke baktereid: 10 astmes 8 kuni 10 astmes 10 / 1 ml joogis.

REISIDES

Reisimisel oma seedimisele mitu mõju. Puututakse kokku uutmoodi toitude ja joogiveega ning sellest tulenevalt satub meie seedimisse ka rohkelt võõraid baktereid. Kui seedimise mikrobioota on korras ja nn hõivatud kasulike bakterite poolt, siis võõrliigid ei saa soolestikku kinnituda ja inimese seedimises ei pruugi häireid esineda ka eksootilist toortoitu süües.

Seedimist tasub toetama hakata juba enne reisi süües rohkem fermenteeritud toite või tarbides probiootikumi toidulisandeid.

Lisaks, lennureiside ajal pikalt istumine aeglustab seedimist oluliselt. Ferla köögiviljajook kiirendab ainevahetust ja aitab kõhukinnisust ennetada.

STRESSI KORRAL JA KIIREL ELUPERIOODIL

Stress lihtsalt mõjub immuunsüsteemile ja seedimisele ebasoodsalt. Ferla fermenteeritud jook aitab mikrobiootat tasakaalustada. Meie immuunsus asub meie soolestikus.

Fermenteeritud köögiviljasegu toormahlasellisel kujul Eestis müügil veel ei ole. Poelettidelt võib leida seedimist soodustavaid piimhappabekatereid sisaldavaid tooteid, aga üldiselt on need kas liiga suhkrused, sisaldavad piima või on ikkagi kuumtöödeldud. Kuumtöötlemise käigus hävivad kasulikud seedimist soodustavad bakterid ning väheneb ka vitamiinide sisaldus.

Ferla mahla omadused:

• Ingredients from nature
• Sugar-free
• Kunstlike lisaainete vaba (ei säilitusaineid ega E-ained)
• Sisaldab looduslikke probiootikume (kasulikud bakterid) ja postbiootikume
• 1 kcal per 100 ml

Joogil on ilus selge punakas-lilla värvus. Jook ei sisalda säilitusaineid, lisandeid ega seda ei kuumtöödelda. Jook säilib pikalt tänu fermenteerimisprotsessis tekkivale piimhappele ja seetõttu on ka maitse hapukas.

Köögiviljade fermenteerimise ehk kääritamise ehk hapendamise käigus tekivad seedimist soodustavad piimhappebakterid, kasulikud vitamiinid ja maitse muutub hapukaks. Fermenteerimine aitab kaasa maitsete võimendumisele.

Köögiviljade hapendamisel piimhappebakterid algatavad glükoosi lagundamisega fermenteerimise protsessi, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi nädala-paariga. Ferla jook lõpptootena ei sisalda enam suhkruid ja selle kalorsus on 1 kcal 100 ml kohta.

Kuigi kodus köögiviljad hapnevad ise ilma lisanditeta (näiteks hapukurk ja hapukapsas), siis antud Ferla joogis probiootilise mõju suurendamiseks lisatakse kontrollitud juuretisekultuure, mis suurendavad piimhappebakterite kontsentratsiooni veelgi.

Fermenteerimist kasutati laialdaselt toidu loomuliku säilitamise viisina juba pikka aega enne kui leiutati külmutamisseadmed. Fermenteeritud toidus on piimhappebakterid, mis säilitavad toitu ja toodavad kasulikke ensüüme ja vitamiine, mis on organismile paremini omastatavad ja seedesüsteemi toetavad. Soovitatavalt peaks inimene iga päev sööma vähemalt paar supilusikat fermenteeritud köögiviljatoite. Sellised on toidud nagu hapukurk, kimchi, hapukapsas, tempeh, miso, kombucha, naturaalselt kääritatud jogurt ja keefir. Lisaks talvisele säilimise eelisele sisaldavad fermenteeritud toidud rohkelt c-vitamiini, millest on talvisel perioodil põhjamaades olnud puudus.

Tänapäeval on traditsiooniline fermenteerimine asendatud marineerimisega, mis on toidu säilitamine äädika lisamisega. See ei toeta seedimist, vaid lausa vastupidiselt kahjustab loomulikku mikrobiootat ja jätab kehasse happelise jäägi. Viimasel paaril kümnendil on üldine toitumise trend muutunud üha rohkem töödeldud toidu keskseks. Sellest mõjutatuna on enamik inimestel suuremal või vähemal määral mingi seedimisprobleem. Seda väidet on kinnitanud toitumisnõustajad, kelle juurde satub üha enam inimesi, kes kurdavad nõrga immuunsüsteemi, seede-, naha- või kaaluprobleemide üle. Paraku on kõik need mured soolestiku seisukorraga seotud. Näiteks, 70-80% inimese immuunsüsteemist asub soolestikus.