Jooki tarvitatakse väike kogus korraga (100-150 ml), soovitavalt tühja kõhuga 20 min enne sööki. Kellel on probleeme happelise toidu tarvitamisega võib seda koos söögiga võtta või veega lahjendada. Ferla sobib nii kahe nädalaste kuuridena kui ka igapäevaseks tarvitamiseks.

Ferla säilib külmkapis avatuna 4 nädalat. Seetõttu on meil saadaval suured pakid. Hea on Ferlat juua kuurina ja lasta kõhul harjuda. Muutused mikrobiootas toimuvad meil iga päevaga, iga toidukorraga. Suuremad muutused ja püsivad tulemused võtavad aga aega. Seetõttu tasub tulemuste märkamiseks juua Ferlat igapäevaselt mitu nädalat järjest.

• Ferla väejooki võib juua puhtalt otse kraanist.
• Ferlat võib segada ka muude mahladega. Näiteks apelsinimahlaga. Magusama mahlaga segatuna saab nii ka lapsi meelitada sedan probiootilist jooki jooma.
• Lisa Ferlat oma smuutidesse andes nii ilusat värvi ja soodustades smuuti imendumist.
• Ferlat võib lisada ka maitsevette. Nii lisad sinna mineraale ja teed vee kergemini omastatavaks kehale.

 

Ferla mahla soovitatav kogus on väikene shott ehk 100-150 ml korraga.  Sellisest väikesest sõõmust täiesti piisab, kuigi hapukas mahl võib tunduda maitselt lahja.

HOMMIKUTI 20 min ENNE SÖÖKI

Sõõm fermenteeritud mahla on hea hommikune algus. Kindlasti ei tohiks päeva esimeseks joogiks olla kohv ega ka tahke söök. Kohe pärast ärkamist on kasulik juua vett ning Ferla mahl on hea seedimise käimalükkaja hommikusöögi eelselt. Mahlas olevad kasulikud bakterid läbivad kiirelt happelise mao ning jõuavad peensoolde, kus piimhappebakterid meie kehas meie toitu aitavadki seedida. Värskendav sõõm valmistab seedeelundkonna söögikorraks ette. Kellele hapu jook tühjale kõhule ei sobi, siis võib köögiviljajooki tarbida ka koos toiduga.

TRENNI JÄRGSELT

Tugeva füüsilise pingutuse korral väheneb seedeelundkonna verevarustus, sest verd suunatakse liikumises tööd tegevatesse lihastesse. See nõrgestab seedimist. Pärast trenni ei tasukski kohe sööma hakata vaid enne probiootikumi või fermenteeritud mahlaga seedimine taastada ning alles seejärel umbes poole tunni möödudes süüa.

PÄRAST SAUNA

Sauna kohta veel teaduslik tõestus puudub, aga see lihtsalt maitseb siis nii hästi. Mõjub kosutavalt ja taastab kiiresti energiataseme. Info on saadud läbi isikliku kogemuse.

ANTIBIOOTIKUMI KUURI PUHUL

Antibiootikumid hävitavad haigusttekitavad bakterid kehas, kuid kahjuks mõjuvad sama tõhusalt ka meie seedimises olevatele kasulikele bakteritele. Pärast antibiootikumi kuuri on seedimine oluliselt nõrgenenud ja taastub alles 6 kuuga. Seetõttu on ülimalt oluline kuuri lõppedes kohe probiootikumidega ehk seedimist soodustavate bakteritega oma seedimine taskaalustada. Ferla mahlas on rohkelt kasulikke baktereid: 10 astmes 8 kuni 10 astmes 10 / 1 ml joogis.

REISIDES

Reisimisel oma seedimisele mitu mõju. Puututakse kokku uutmoodi toitude ja joogiveega ning sellest tulenevalt satub meie seedimisse ka rohkelt võõraid baktereid. Kui seedimise mikrobioota on korras ja nn hõivatud kasulike bakterite poolt, siis võõrliigid ei saa soolestikku kinnituda ja inimese seedimises ei pruugi häireid esineda ka eksootilist toortoitu süües.

Seedimist tasub toetama hakata juba enne reisi süües rohkem fermenteeritud toite või tarbides probiootikumi toidulisandeid.

Lisaks, lennureiside ajal pikalt istumine aeglustab seedimist oluliselt. Ferla köögiviljajook kiirendab ainevahetust ja aitab kõhukinnisust ennetada.

STRESSI KORRAL JA KIIREL ELUPERIOODIL

Stress lihtsalt mõjub immuunsüsteemile ja seedimisele ebasoodsalt. Ferla fermenteeritud jook aitab mikrobiootat tasakaalustada. Meie immuunsus asub meie soolestikus.

Fermenteeritud köögiviljasegu toormahlasellisel kujul Eestis müügil veel ei ole. Poelettidelt võib leida seedimist soodustavaid piimhappabekatereid sisaldavaid tooteid, aga üldiselt on need kas liiga suhkrused, sisaldavad piima või on ikkagi kuumtöödeldud. Kuumtöötlemise käigus hävivad kasulikud seedimist soodustavad bakterid ning väheneb ka vitamiinide sisaldus.

Ferla mahla omadused:

• Kodumaine tooraine
• Suhkruvaba
• Kunstlike lisaainete vaba (ei säilitusaineid ega E-ained)
• Sisaldab looduslikke probiootikume (kasulikud bakterid) ja postbiootikume
• 1 kcal 100 ml tootes

Joogil on ilus selge punakas-lilla värvus. Jook ei sisalda säilitusaineid, lisandeid ega seda ei kuumtöödelda. Jook säilib pikalt tänu fermenteerimisprotsessis tekkivale piimhappele ja seetõttu on ka maitse hapukas.

Köögiviljade fermenteerimise ehk kääritamise ehk hapendamise käigus tekivad seedimist soodustavad piimhappebakterid, kasulikud vitamiinid ja maitse muutub hapukaks. Fermenteerimine aitab kaasa maitsete võimendumisele.

Köögiviljade hapendamisel piimhappebakterid algatavad glükoosi lagundamisega fermenteerimise protsessi, mis ajapikku kiireneb ning jõuab lõppfaasi nädala-paariga. Ferla jook lõpptootena ei sisalda enam suhkruid ja selle kalorsus on 1 kcal 100 ml kohta.

Kuigi kodus köögiviljad hapnevad ise ilma lisanditeta (näiteks hapukurk ja hapukapsas), siis antud Ferla joogis probiootilise mõju suurendamiseks lisatakse kontrollitud juuretisekultuure, mis suurendavad piimhappebakterite kontsentratsiooni veelgi.

Fermenteerimist kasutati laialdaselt toidu loomuliku säilitamise viisina juba pikka aega enne kui leiutati külmutamisseadmed. Fermenteeritud toidus on piimhappebakterid, mis säilitavad toitu ja toodavad kasulikke ensüüme ja vitamiine, mis on organismile paremini omastatavad ja seedesüsteemi toetavad. Soovitatavalt peaks inimene iga päev sööma vähemalt paar supilusikat fermenteeritud köögiviljatoite. Sellised on toidud nagu hapukurk, kimchi, hapukapsas, tempeh, miso, kombucha, naturaalselt kääritatud jogurt ja keefir. Lisaks talvisele säilimise eelisele sisaldavad fermenteeritud toidud rohkelt c-vitamiini, millest on talvisel perioodil põhjamaades olnud puudus.

Tänapäeval on traditsiooniline fermenteerimine asendatud marineerimisega, mis on toidu säilitamine äädika lisamisega. See ei toeta seedimist, vaid lausa vastupidiselt kahjustab loomulikku mikrobiootat ja jätab kehasse happelise jäägi. Viimasel paaril kümnendil on üldine toitumise trend muutunud üha rohkem töödeldud toidu keskseks. Sellest mõjutatuna on enamik inimestel suuremal või vähemal määral mingi seedimisprobleem. Seda väidet on kinnitanud toitumisnõustajad, kelle juurde satub üha enam inimesi, kes kurdavad nõrga immuunsüsteemi, seede-, naha- või kaaluprobleemide üle. Paraku on kõik need mured soolestiku seisukorraga seotud. Näiteks, 70-80% inimese immuunsüsteemist asub soolestikus.