Mõiste probiootikum on otsetõlkes “elu poolt”.

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustamise korral mõjuvad tervisele kasulikult. Ferla fermenteeritud köögiviljajook sisaldab elus piimhappebaktereid ja bifidobaktereid ja toetavad nii seedimise mikrobiootat.

 

MIKROBIOOTA ERINEVAD FUNKTSIOONID

 

Barjääri funktsioon

Soolestik on piiriks välise keskkonna ja meie organismi vahel. Sarnaselt nagu nahk. See kaitseb meid nakkuste ja potentsiaalselt ohtlike elementide eest. Seega on tema roll ülioluline! Tasakaalust väljas mikrobioota seab ohtu soolestiku barjääri tõhususe. Tasakaalust väljas mikrobioota võib põhjustada barjääri muutumise läbilaskvaks ja annab meid otse halbade bakterite meelevalda. Soolestiku läbilaskvus nõrgestab immuunsüsteemi ja soodustab krooniliste põletikuliste haiguste ja allergiliste ilmingute tekkimist.

Ainevahetuse funktsioon

Soolestiku mikrobioota hoolitseb ise oma ainevahetuse eest, võttes toitained toidust, mida me sisse sööme. Tema peamiseks toiduallikaks on seedimata kiudained ja meie enda eritised. Nende toidujääkide muundamiseks teevad mikroorganismid koostööd. Nad hoolitsevad nende lagundamise ja kääritamise eest, moodustades sel viisil suurel hulgal erinevaid metaboliite.

Mikrobioota osaleb toitainete omastamises, tegeleb tärklise ja tselluloosi hüdrolüüsiga, mängib olulist rolli aminohapete sünteesis ja mõnede vitamiinide, eriti K-vitamiini tootmises. Lisaks lagundab, seedib ja toodab mitmeid toiteelemente.

Immuunsusfunktsioon

Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta meid rünnakute eest. Umbes 75-80% immuunrakkudest on koondunud soolestikku. Soolestiku mikrobioota, immuunrakud ja soole limaskesta rakud on lähedalt omavahel seotud, et võidelda haigustekitajate rünnatuke vastu. Väikseimgi tasakaalutus nende terviklikkuses on paljude haiguste alguspunktiks. Fermenteeritud köögivilja joogi järjepidev manustamine hoiab meie nn heade bakterite armee tugevana, et sissetungijad ei saaks kinnituda ega paljunema hakata.

Niinimetatud meie teine aju

Soolenärvisüsteemi neuronid ja kesknärvisüsteemi neuronid suhtlevad omavahel. Soolebakterid eritavad neurotransmittereid, mis sarnanevad aju poolt toodetud neurotransmitteritega. Need omakorda hoolitsevad teabe edastamise ühest neuronist teise uitnärvi kaudu, mis ühendab meie aju kõhuga. Üks meie soolebakterite toodetud neurotransmittereid on serotoniin ehk nn õnnehormoon. See reguleerib meie meeleolu. Madala serotoniinitaseme korral on depressioon kindlustatud.