Ferla bakterite kooslus: mida need tüved tegelikult meie kehas teevad?

by Ferla | apr. 20, 2026 | Köögiviljajook, Probiootikumid, Tervis

Räägin Sulle siin kõhusemudest sügavamalt kui see tuntud üldistus “toetab seedimist”.

Igal bakteritüvel on oma spetsiifiline metaboolne profiil (ainevahetus), adhesioonivõime (kinnitumine), immuunmodulatoorne mõju ning interaktsioon nii peremeesorganismi kui ka teiste mikroobidega.

Püüan hoida oma keelekasutuse siiski väga lihtsana, kuigi olen ise hariduselt keemik. Meie soolestikus elavad bakterid mõjutavad meie seedimist, immuunsust, energiataset ja isegi meeleolu. Nende elusorganismide kooslust nimetatakse mikrobioomiks ning selle tasakaal on päriselt tervise üks alustalasid.

Ütlen eelnevalt juba ära, et Ferla joogi tugevus ei seisne üksikutes tuntud bakteritüvedes, vaid nende kasulikus koostoimes. Sellisest koostoimest räägivad uusimad teadusartiklid mikrobioomi valdkonnas: 2023, 2024 ja 2025 aasta uuringud.

Meie soolestikus on olulised nii bakterite arvukus kui ka liigirikkus. Kuid siin on oluline nüanss, mida meeles pidada: me ei saa ühekordselt head mikrobioomi valmis ehitada. Seda tuleb pidevalt toetada. Just seetõttu on igapäevane fermenteeritud elus bakteritega toitude ja jookide tarbimine oluline!

Artikli lõpus toon ka välja kuidas bakterite kasutegurid on palju pikemaajalisemad kui nende endi eluiga.

Millised Sulle kasulikud bakterid on Ferla joogis?

Ferla ei ole lihtsalt hapendatud jook – see on hoolikalt kujundatud bakterite kooslus, kus igal tüvel on oma roll. Ferla joogis sisalduvad nii loodusest ehk köögiviljadelt ja marjadelt tulenevad mikroorganismid kui ka jooki on lisatud kontrollitud bakteritüvede laboris paljundatud kultuure, mida tellitakse Taanist.

Bifidobacterium lactis

Bifidobacterium lactis on üks paremini iseloomustatud bifidobakteritest, millel on oluline roll varajases mikrobioomi kujunemises ning ka täiskasvanute soolestiku homöostaasis ehk tervislikus tasakaalus.

Selle metaboolne eripära seisneb võimes fermenteerida komplekssüsivesikuid, sealhulgas oligosahhariide, mille tulemusena tekivad lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA-d), eeskätt atsetaat. Lühikese ahelaga rasvhapped mängivad olulist rolli soolestiku tervises, toetades soolebarjääri ja mõjutades immuunsüsteemi. Lisaks on nendel ühenditel kaudne mõju ajutegevusele läbi soolestiku-aju telje, olles seotud põletiku regulatsiooni ja kognitiivse selgusega ehk vähendab nn aju udu. Täpsemalt loe sellest artiklist.

Atsetaat ei ole pelgalt kõrvalprodukt. See toimib substraadina teistele bakteritele (nt butüraati tootvatele liikidele) ning tugevdab sooleepiteeli barjäärifunktsiooni. Lisaks on näidatud, et Bifidobacterium lactis võib suurendada sooleseina rakkude vaheliste tiheliiduste valkude ekspressiooni, aidates vähendada soole läbilaskvust ehk taastab soolestiku seina lekkiva soolestiku sündroomi puhul.

Immunoloogiliselt mõjutab see tüvi dendriitrakke ja T-rakkude diferentseerumist, suunates vastust sageli tolerogeensemas suunas. See seletab, miks mitmes uuringus on täheldatud põletikumarkerite vähenemist ja immuunvastuse paremat regulatsiooni.

Lühidalt ja lihtsalt:

tugevdab immuunsust, vähendab põletikke, aitab teistel kasulikel bakteritel soolestikus ellu jääda, taastab kahjustunud sooleseina ja on hästi oluline bakteri tüvi just väikelastele ja beebidele.

Lactobacillus paracasei ssp. paracasei

Lactobacillus paracasei kuulub fakultatiivselt heterofermentatiivsete laktobatsillide hulka, mille tugevus seisneb nende võimes kohaneda erinevate keskkonnatingimustega ning suhelda aktiivselt peremeesorganismi immuunsüsteemiga.

See tüvi on tuntud oma immunomodulatoorse profiili poolest. In vitro ja in vivo uuringud (ehk nii laboris kui ka inimeste kehas) on näidanud, et see mõjutab tsütokiinide tasakaalu, vähendades proinflammatoorsete signaalide (nt TNF-α, IL-6) taset ning samal ajal toetades regulatoorseid mehhanisme (nt IL-10 produktsioon).

Lisaks on kirjeldatud selle võimet seonduda sooleepiteeliga ja konkureerida patogeenidega adhesioonikohtade pärast. See ei ole pelgalt füüsiline konkurents, vaid hõlmab ka antimikroobsete ühendite (nt bakteriotsiinide) tootmist.

Kliinilises kontekstis on see seotud hingamisteede infektsioonide kestuse vähenemisega, mis viitab süsteemsele mõjule, mitte ainult lokaalsele soolestikus.

Selgelt inimkeeles:

Lactobacillus paracasei on bakter, mis aitab sinu immuunsüsteemil paremini tasakaalus töötada.

Ta toetab keha loomulikku kaitsevõimet, aidates vähendada liigset põletikku ja samal ajal tugevdada neid mehhanisme, mis hoiavad sind tervena. Lisaks aitab see bakter hoida soolestikus head tasakaalu, kinnitudes sooleseinale ja takistades kahjulikel mikroobidel sinna kinnitumast ja paljunemist.

Lactobacillus fermentum

Lactobacillus fermentum eristub oma tugeva antioksüdatiivse potentsiaali poolest. See on võimeline tootma glutatiooni ning mõjutama reaktiivsete hapnikuliikide (ROS) tasakaalu, mis on oluline kroonilise põletiku ja raku kahjustuse kontekstis.

See tüvi suudab ka metaboliseerida sapphappeid ja kolesterooli, mis võib mõjutada lipiidide ainevahetust. Lisaks on täheldatud selle rolli soolebarjääri tugevdamisel läbi mutsiinide tootmise stimuleerimise. Mutsiinid on nagu suured limavalgu molekulid, millest koosneb see kaitsev limakiht, mis katab sinu soolestiku sisepinda. Kaitsev limapind soolestikus on nagu keha esimene kaitseliin, mis hoiab bakterid ja ärritajad eemal soole rakkudest, toetab immuunsüsteemi tasakaalu ja aitab säilitada terve soolestiku barjääri.

Immuunsüsteemi tasandil võib Lactobacillus fermentum aktiveerida kaasasündinud immuunsuse komponente, sealhulgas makrofaage ja NK-rakke, kuid samal ajal hoida ära liigset põletikulist reaktsiooni. See tasakaalustatud mõju on oluline krooniliste madalapõletikuliste seisundite kontekstis.

Lactobacillus plantarum

Lactobacillus plantarum on üks geneetiliselt ja funktsionaalselt mitmekesisemaid laktobatsille. Selle genoom kodeerib suurt hulka transportvalke ja ensüüme, mis võimaldavad tal kasutada väga erinevaid substraate.

Oluline omadus on selle võime toota antimikroobseid ühendeid, sealhulgas plantaritsiine, mis pärsivad patogeenseid baktereid. Samuti suudab see vähendada soole pH-d, luues keskkonna, mis ei soosi kahjulike mikroorganismide kasvu.

Lisaks mõjutab Lactobacillus plantarum soole närvisüsteemi ja võib läbi soolestiku-aju telje vähendada seedetrakti ülitundlikkust. Seetõttu on see sageli seotud ärritunud soole sündroomi ehk IBS sümptomite leevenemisega.

Barjäärifunktsiooni osas on näidatud, et see tüvi võib tugevdada epiteelirakkude vahelist sidusust ja vähendada endotoksiinide translokatsiooni ehk kahjulike ühendite sattumist läbi sooleseina vereringesse. Seega aitab vähendada ka põletikke kehas.

See on üks enim uuritud laktobatsille ka vaimse tervise kontekstis. See bakter aitab rahustada soolestiku kaudu ka närvisüsteemi, toetades vaimset selgust ja aidates kehal stressiga paremini toime tulla. Lisaks toetab meie kognitiivseid funktsioone ehk igapäeva oskuseid ja keskendumist.

Streptococcus thermophilus

Kuigi sageli nähakse Streptococcus thermophilus eelkõige fermentatsiooni tehnoloogilise bakterina, on selle roll ka funktsionaalses plaanis märkimisväärne. Streptococcus thermophilus on tõepoolest üks kõige laialdasemalt kasutatavaid starterkultuure piimatööstuses, eriti jogurti tootmises. Kuid ta ei tegutse kunagi päris üksi.

See tüvi toodab laktaasi (β-galaktosidaasi), mis aitab lagundada laktoosi, muutes toidu seedimise lihtsamaks ka neile, kellel on laktoositalumatus. Lisaks toodab see eksopolüsahhariide (EPS), millel võib olla prebiootiline ja immunomoduleeriv toime. Teisit sõnastades, see bakter toodab suhkru ühendeid, mis toimivad teistele headele bakteritele toiduna ning aitavad hoida immuunsüsteemi tasakaalus, vähendades liigset põletikku.

Lühidalt:

ta on hästi uuritud ja usaldusväärne
tal on funktsionaalne roll seedimises ja mikrobioomis
ta aitab luua keskkonna, kus teised kasulikud bakterid saavad paremini toimida

Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus

Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus on klassikaline piimhappebakter, millel on tugev proteolüütiline aktiivsus. See tähendab, et ta suudab lagundada valke peptiidideks ja aminohapeteks, muutes need organismile kergemini omastatavaks.

Fermentatsiooni käigus tekkivad bioaktiivsed peptiidid võivad omada antihüpertensiivset toimet ehk aitavad toetada normaalset vererõhku. Samuti omavad immunomoduleerivat toimet ehk tasakaalustavad immuunsust ja omavad isegi antimikroobset toimet ehk pidurdavad kahjulike bakterite kasvu meie soolestikus.

Lisaks toimib see tüvi sünergias Streptococcus thermophilusega, kus nende vastastikune metaboolne tugi (nt aminohapete ja kasvufaktorite vahetus) suurendab kogu koosluse efektiivsust.

Lactobacillus delbrueckii subsp. lactis

See alamliik jagab mitmeid omadusi eelnevaga, kuid selle metaboolne profiil on veidi erinev, eriti süsivesikute fermentatsiooni ja happe tootmise osas.

Lactobacillus delbrueckii subsp. lactis aitab stabiliseerida fermentatsiooni keskkonda ning toetab teiste bakterite kasvu, toimides omamoodi “ökoloogilise tugistruktuurina”.

Samuti osaleb see bioaktiivsete ühendite tootmises, mis võivad mõjutada nii soole mikrobioomi kui ka peremeesorganismi raku signaaliradu. See tähendab, et mõjutavad seda, kuidas keha rakud omavahel “suhtlevad” ja reageerivad. Näiteks: kas tekitada põletikku, toota kaitseaineid, jaguneda või rahuneda.

Lactobacillus acidophilus

Lactobacillus acidophilus on üks enim uuritud probiootilisi liike ning selle funktsioonid on mitmetasandilised.

Esiteks on see võimeline tootma piimhapet ja bakteriotsiine, mis pärsivad patogeene nagu Escherichia coli ja Clostridium liigid. Teiseks on sellel tugev adhesioonivõime, mis võimaldab tal ajutiselt koloniseerida soolestiku limaskesta.

Immunoloogiliselt võib see mõjutada nii kaasasündinud kui ka adaptiivset immuunsust, suurendades näiteks IgA produktsiooni. See on oluline limaskestade kaitses.

Lisaks on uuritud selle rolli tupe mikrofloora tasakaalus, kus see aitab hoida madalat pH-d ja takistada patogeenide kasvu.

See bakter osaleb ka neurotransmitterite (nt GABA) tasakaalu mõjutamises. GABA (gamma-aminovõihape) on aju ja närvisüsteemi rahustav signaalainetehk tuntud ka kui lõõgastuse “hormoon”, mis rahustab ülereageerinud närvisüsteemi, vähendab kehas stressi ja soodustab head und. Seega see bakter osaleb soolestiku-aju telje kaudu meeleolu reguleerimises.

Miks Ferla joogi bakterite kooslus omab meie tervisele päriselt mõju

Kui vaadata neid tüvesid koos, ilmneb selge muster:

osa toodab metaboliite (kasulikud ainevahetuslikud ühendid)
osa tugevdab sooleseina barjäärifunktsiooni
osa reguleerib immuunsust
osa loob keskkonna teistele bakteritele

See on ökosüsteem, mitte üksik funktsioon.

Just selline mitmetasandiline koostoime on see, mida uuringud seostavad parema mikrobioomi mitmekesisuse, madalama põletiku ja parema üldtervisega.

Tugevam soolestik ja madalam põletik loovad aluse paremale enesetundele, energiatasemele ja vaimsele stabiilsusele.

Mida uuem teadus ütleb fermenteeritud toitude ja bakterite koosmõju kohta

Kui veel mõni aasta tagasi räägiti probiootikumidest peamiselt kui üksikutest “headest bakteritest”, siis tänaseks on teadus liikunud oluliselt sügavama arusaamani. Küsimus ei ole enam selles, milline üksik tüvi mida teeb, vaid selles, kuidas terviklik mikroobne kooslus toimib ökosüsteemina.

Fermenteeritud toit ei ole lihtsalt bakterite kandja. See on dünaamiline süsteem, kus mikroorganismid, nende toodetud metaboliidid ja toidu enda struktuur moodustavad koos midagi, mida võiks nimetada elusaks funktsionaalseks toiduks. Just see eristab päriselt fermenteeritud jooke ja toite kapslipõhistest probiootikumidest.

Kui inimene tarbib fermenteeritud toitu, ei satu kehasse ainult bakterid. Kaasa tulevad ka nende töö tulemused. Ensüümid, orgaanilised happed, bioaktiivsed ühendid ja juba eelnevalt mikroobide poolt “läbi töötatud” toitained. Need ei mõju kehas eraldi, vaid korraga, mõjutades nii olemasolevat mikrobioomi kui ka peremeesorganismi enda rakutasandi protsesse.

See muudab arusaama probiootikumidest üsna fundamentaalselt. Tegemist on pideva dialoogiga mikroobide ja inimese vahel, kus iga sisend muudab kogu süsteemi tasakaalu.

Kui vaadata lähemalt fermenteeritud toitude bakterite kooslusi, selgub, et kordub üks muster väga järjekindlalt: domineerivad piimhappebakterid, kuid nende roll ei ole kunagi iseseisev. Nad toimivad koos, mõjutades üksteise kasvu, ainevahetust ja ellujäämist.

Fermentatsioon ise on tegelikult koostööprotsess. Üks bakter alustab, lagundades süsivesikuid ja muutes keskkonna happelisemaks. See loob tingimused järgmistele mikroobidele, kes kasutavad juba tekkinud vaheprodukte ja loovad omakorda uusi ühendeid. Samal ajal kujuneb keskkond selliseks, kus juhuslikud või kahjulikud mikroobid ei suuda enam konkureerida. Nii tekib järk-järgult stabiilne mikroobne kooslus, mille mõju ulatub kaugemale kui üksiku bakteri funktsioon.

Kui selline süsteem jõuab inimese seedetrakti, ei tähenda see lihtsalt uute bakterite lisandumist. Muutub see, kuidas olemasolevad bakterid käituvad. Muutuvad nende ainevahetusrajad, nende omavahelised suhted ja ka see, milliseid ühendeid nad toodavad. Mõnes uuringus ongi leitud, et muutused mikroobide aktiivsuses võivad olla suuremad kui muutused nende koosseisus.

Miks peame iga päev toiduga häid baktereid juurde saama?

Koosmõju lähenemine aitab mõista ka üht olulist nüanssi: fermenteeritud toitude mõju ei teki ühe korraga, ühe klaasiga. Enamik toidust saadud baktereid ei jää soolestikku püsivalt elama. Nad on pigem ajutised külalised, kuid samal ajal aktiivsed osalejad. Nende kohalolek käivitab protsesse, mis kestavad kauem kui nad ise.

Seetõttu muutub oluliseks järjepidevus. Mitte selleks, et “asustada” soolestik uute bakteritega, vaid selleks, et hoida seda süsteemi pidevas tasakaalus ja liikumises. Iga päev lisanduv mikroobne sisend toimib kui väike, kuid järjepidev signaal, mis aitab kehal kohaneda ja säilitada sisemist tasakaalu.

Fermenteeritud toidud ei ole lihtsalt probiootikumid tavapärases mõttes. Need on terviklikud, elusad süsteemid, mis mõjutavad korraga mitut tasandit kehas. Nad toovad kaasa mikroobe, kuid sama oluline on see, mida need mikroobid teevad ja millise keskkonna nad loovad.

Sageli arvatakse, et probiootiline bakter peab soolestikus “ellu jääma ja sinna jääma”, et tal oleks üldse mõju. Tegelikult on pilt keerulisem ja huvitavam. Paljud bakterid, mida me toiduga saame, viibivad meie seedetraktis vaid ajutiselt. Nende mõju ei seisne mitte niivõrd püsivas koloniseerimises, vaid selles, mida nad oma lühikese kohaloleku ajal käivitavad.

Üks lihtne viis seda mõista on mõelda bakteritest kui ajutistest külalistest, kes muudavad ruumi, kuhu nad tulevad.

Esimene mõju tasand

Näiteks kui sa jood fermenteeritud jooki, satuvad soolestikku piimhappebakterid, kes hakkavad kohe aktiivselt tööle. Nad toodavad orgaanilisi happeid, langetavad lokaalselt pH-d ja muudavad keskkonna selliseks, kus teatud kahjulikel bakteritel on raskem kasvada. Isegi kui need probiootilised bakterid mõne tunni või päeva jooksul kaovad, jääb keskkond mõneks ajaks muutunuks. See annab eelise sinu enda kasulikele bakteritele, kes saavad selles uues keskkonnas paremini toimida.

Teine mõju tasand

Teine hea näide on seotud bakterite toodetud metaboliitidega. Paljud probiootilised bakterid toodavad lühikese ahelaga rasvhapete eelühendeid või mõjutavad nende tootmist teiste bakterite kaudu. Need ühendid ei kao kohe koos bakteriga. Need imenduvad, mõjutavad sooleepiteeli rakke ja isegi immuunsüsteemi. Nii võib ühe “läbi käinud” bakteri mõju ulatuda tundide asemel päevadesse.

On ka olukordi, kus bakter ei jää ise püsima, kuid käivitab muutuse teiste mikroobide käitumises. Näiteks võib ajutine bakter stimuleerida olemasolevaid kasulikke baktereid tootma rohkem teatud ensüüme või metaboliite. See on nagu säde, mis paneb süsteemi teisiti tööle. Kui algne bakter on juba kadunud, töötab süsteem mõnda aega edasi uues rütmis.

Kolmas mõju tasand

Kolmas tasand puudutab immuunsüsteemi. Soolestiku limaskest suhtleb pidevalt mikroobidega. Kui sinna jõuavad probiootilised bakterid, aktiveerivad nad retseptoreid, mis mõjutavad immuunrakkude käitumist. See ei ole hetkeline reaktsioon. Immuunsüsteemi vastused, nagu teatud tsütokiinide tootmine või regulatoorsete rakkude aktiveerimine, võivad kesta märksa kauem kui bakter ise kohal viibib. Sisuliselt “õpetab” bakter immuunsüsteemi ja see õppetund ei kao kohe.

Hea võrdlus on siin trenniga. Sa ei ole tugev ainult siis, kui sa parajasti treenid. Mõju kestab ka pärast seda. Kui treenid järjepidevalt, muutub keha püsivamalt tugevaks. Sama kehtib paljuski mikroobide kohta.

Seetõttu ei ole probiootiliste toitude puhul kõige olulisem küsimus: “Kas see bakter jääb minu soolestikku elama?”
Olulisem küsimus on: “Mida ta teeb sel ajal, kui ta seal on, ja mida ta käivitab?”

Just see on põhjus, miks igapäevane tarbimine muutub nii oluliseks. Mitte selleks, et “täita” soolestik uute bakteritega, vaid selleks, et hoida neid kasulikke protsesse pidevalt aktiivsena. Iga uus portsjon ei alusta nullist, vaid ehitab edasi sellele, mis juba eelmistest kordadest käivitunud on.

Lõppkokkuvõttes ei seisne mõju ühesainsas “heas bakteris”. See sünnib nende koostöös. Ja just selles koostöös peitubki fermenteeritud toidu tegelik jõud.

Miks peab probiootiliste toitudega end ikkagi toetama?

Kaasaegne elu töötab meie mikrobioomi vastu:

töödeldud toit
stress
antibiootikumid, ravimid, valuvaigistid, antibeebipillid
vähene kiudainete tarbimine

Kõik need vähendavad kasulike bakterite hulka.

Uuringud näitavad selgelt ja üksmeelselt, et regulaarne fermenteeritud toitude tarbimine suurendab mikrobioomi mitmekesisust ja see on seotud parema immuunvastuse ja väiksema põletikuga kehas.

Kokkuvõte: väike lihtne igapäevane harjumus, suur mõju

Iga päev, kui tarbid elusate bakteritega fermenteeritud toitu või jooki:

toetad oma seedimist
annad immuunsüsteemile tuge
aitad kehal püsida tasakaalus ja terve
vähendad põletikke

See ei ole “kiirparandus”, vaid pikaajaline investeering tervisesse.

Lühidalt:
hea bakter ei jää kehasse igaveseks – teda tuleb pidevalt “toita ja juurde tuua”.

Ferla jook on elus tasakaal

Ferla joogi retsept on arendatud koostöös 3 eri ülikooli teadusgruppidega. Tootearenduse protsessi juhtis emeriitprofessor Raivo Vokk. Ferla jook ühendab endas looduse ja teaduse.

Ferla jooki saab tellida Ferla e-poest.

Artikli fotodel on kiiruisutaja ja füsioterapeut Saskia Alusalu, kes väärtustab tervist ja liikumist ning on oma viimased aastad pühendanud terviseteaduse õpingutele. Fotod jäädvustas Janne Jüsmä.

Viited uuringutele

Park & Mannaa (2025). Fermented Foods as Functional Systems. https://www.mdpi.com/2304-8158/14/13/2292?utm_source=chatgpt.com

Sonnenburg et al. (2021). Fermented-food diet increases microbiome diversity. https://med.stanford.edu/news/all-news/2021/07/fermented-food-diet-increases-microbiome-diversity-lowers-inflammation?microsite=news&tab=news&utm_source=chatgpt.com

Schropp et al. (2025). Sauerkraut intervention study. https://link.springer.com/article/10.1186/s40168-024-02016-3?utm_source=chatgpt.com

Gomez et al. (2023). Lacto-fermented vegetables and metabolome. https://www.cambridge.org/core/services/aop-cambridge-core/content/view/A6692CAC12EC517CA9545DFDE577C1D4/S2632289723000099a.pdf/regular-consumption-of-lacto-fermented-vegetables-has-greater-effects-on-the-gut-metabolome-compared-with-the-microbiome.pdf?utm_source=chatgpt.com

Meta-analysis of fermented vegetables microbiomes (2023). https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0963996923007937?utm_source=chatgpt.com

Frontiers in Microbiology (2023). Fermented foods and biotics. https://www.frontiersin.org/journals/microbiology/articles/10.3389/fmicb.2023.1196239/full?utm_source=chatgpt.com

BMC Microbiology (2025). Microbial ecology of fermented foods. https://link.springer.com/article/10.1186/s12866-025-04413-6?utm_source=chatgpt.com

Marco et al. (2024). Fermented foods and host interactions. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38569469/

Wastyk HC et al. (2021). Fermented-food diet increases microbiome diversity and decreases inflammation. Cell. https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(21)00754-6

Ouwehand AC et al. (2008). Probiotics: mechanisms and established effects. Int Dairy J. https://www.academia.edu/3582860/Probiotics_mechanisms_and_established_effects

de Vrese M, Schrezenmeir J. (2008). Probiotics and immune health. J Nutr. https://www.researchgate.net/publication/23807655_Probiotics_and_immunity

Maldonado Galdeano C et al. (2019). Role of probiotics in immune system modulation. J Immunol Res. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30673668/

Ducrotté P et al. (2012). Lactobacillus plantarum and IBS symptoms. World J Gastroenterol. https://www.researchgate.net/publication/230716182_Clinical_trial_Lactobacillus_plantarum_299v_DSM_9843_improves_symptoms_of_irritable_bowel_syndrome

Sanders ME et al. (2018). Probiotics and gut health. Gastroenterology. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111%2Fnbu.12334

Hill C et al. (2014). Nat Rev Gastroenterol Hepatol. https://www.nature.com/articles/nrgastro.2014.66

Marco ML et al. (2017). Curr Opin Biotechnol. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S095816691630266X

Miks osa probiootikume hoitakse külmkapis ja teisi mitte?

by Ferla | veebr. 27, 2026 | Köögiviljajook

Probiootikumide hoiustamise tingimused sõltuvad mitte niivõrd bakterite liigist vaid keskkonnast, milles need bakterid viibivad ning millises vormis need bakterid on.

Elus probiootikumid ei ole lihtsalt tavaline toidutoode riiulil – nad on elus bioloogilised süsteemid.

Alustan sellest, mis juhtub elus piimhappebakteritega eri temperatuuridel:

Temperatuur	Mis bakteriga toimub
4–8 °C	ainevahetus peaaegu seiskub
15 °C	stabiilne, aeglane
25–30 °C	hakkab paljunema
36–37 °C	optimaalne kasv (kehas)

Elus bakteril on kaks täiesti erinevat olekut:

säilitusolek (uinuv, aeglane)
aktiivne olek (paljuneb, bioaktiivne)

Säilitamisel me ei taha, et bakter elaks täisväärtuslikku elu.

Me tahame, et ta püsiks elus, aga ei kulutaks oma energiat ega ei paljuneks. Bakter peaks hakkama hooga paljunema alles siis kui satub soodsatesse tingimustesse meie soolestikus või tootmisprotsessis kui baktereid paljundame joogi hapnemise käigus.

Kuidas säilitada Ferla jooki, elusaid probiootilisi jooke ja probiootikume?

Külmkappi vajavad probiootikumid

Sisaldavad elus aktiivseid baktereid
Vees või niiskes keskkonnas olevad bakterid ehk vedelad probiootikumid
Kapslid ilma tugeva kuivatamiseta

Külm aitab elus bakteril püsida sellises nn talveune seisundis.

Külm on oluline, sest

pidurdab ainevahetust
aeglustab suremist
takistab soovimatut paljunemist ja lagunemist

Toatemperatuuril säilivad probiootikumid

Külmkuivatatud (lüofiliseeritud) kuivkapslid – kuiv uinunud bakter.
Spooripõhised probiootikumid – bakter on endale moodustanud loodusliku kaitsekihi ehk spoori.
Mikrokapseldatud bakterid – bakter on kaetud kaitsekihiga (nt lipiid või polüsahhariid).
Õlipõhised suspensioonid – õlitilgad või õlikapslid. Pärast avamist, peab hoidma külmkapis!
Madala veeaktiivsusega geelid – kasutatakse stabiliseerivaid lisaaineid.
Kuivad pulbrid ja närimistabletid – bakter on kuivas keskkonnas, kuid sinna on lisatud ikkagi stabilisaatoreid ja lisaaineid.
Fermenteeritud kultuurid (postbiootikumid).

Viimases on mängus täiesti teine tehnoloogia. Sellised on näiteks tuntud Dr. Ohhira kaubamärgi probiootikumid.

Dr. Ohhira’s Probiotics ei müü klassikalisi “elusaid paljunevaid baktereid”, vaid:

fermenteeritud kultuuri
spoorivorme
postbiootikume (bakterite metaboliidid ehk kasulikud ainevahetuslikud ühendid)

Fermenteeritud kultuurid on:

stabiilsed
ei vaja aktiivset paljunemist
ei “rikne” toatemperatuuril

Kuidas säilitada Ferla jooki?

Ferla on elus fermenteeritud jook, mis sisaldab:

elusaid piimhappebaktereid ja bifidobaktereid
looduslikke orgaanilisi happeid
fermenteerimise käigus tekkinud bioaktiivseid ühendeid

Kõige stabiilsem säilitamine on külmkapis +2 kuni +6 °C.

Miks hoida külmas:

aeglustab bakterite ainevahetust
hoiab pH stabiilsena
takistab liigset järelfermentatsiooni
aitab säilitada maitset ja mõju

Külmas on bakterid uinunud olekus, nagu talveunes.

Mis juhtub Ferla joogiga soojas?

Kui Ferla jook jääb pikemaks ajaks sooja (üle 20°C):

bakterid muutuvad aktiivseks
tarbivad kiiremini toitaineid
happesus võib tõusta
maitse muutub
elusate bakterite arv võib lõpuks hoopis langeda

See ei tähenda, et jook muutub „halvaks“, vaid et toode ei ole enam selline, nagu algselt mõeldud. Joogi värv, maitse, lõhn ja mikrobioloogilised omadused muutuvad.

Elusad probiootilised joogid üldiselt

Kõik elusad vedelad probiootikumid (keefir, kombucha, fermenteeritud köögiviljajoogid):

vajavad jahedat säilitamist
ei armasta temperatuuri kõikumist
ei ole mõeldud seisma pikalt toasoojuses

Ferla joogile on tehtud säilivuskatsed TalTech teadusgrupi poolt, mis näitasid, et peale 2 aastat külmkapis pimedas ja jahedas seisnud joogil ei olnud muutunud mikrobioloogilised omadused ega muutnud värv, lõhn ega maitse.

Kui oled mõttega artiklit lugenud, siis mõistad, miks Ferla jook ajas muutub. Miks eri pakid võivad olla erinevad. Miks eri inimeste kodudes võib Ferla joogi värv ja maitse varieeruda. Tegemist on elus tootega, elus süsteemiga.

Ferla jook ei taha soojust, valgust ega hapnikku

Ferla jook on UV kiirguse tundlik. Jooke ei tohi hoida otsese päikesevalguse käes.

Jooki ei tohi ümber villida teistesse anumatesse säilitamiseks. Kui jooki ümber valada, siis on see mõeldud koheseks tarvitamiseks.

Suured 3L ja 5L pakid on kraaniga kottides, mis takistavad hapniku jõudmist pakki, isegi kui pakk on avatud.

Pudelid hoida alati suletuna, mitte jätta korke lahti.

Ferla jooki on parim hoida külmkapis. Lühiajaliselt toatemperatuuril (kuni 20 kraadi) hoiustada on ohutu. Kinnise paki hoiustamiseks sobib ka kelder ja jahe sahver.

Telli seedimist soodustavaid elus bakteritega probiootilisi jooke Ferla e-poest.

Või osta Ferla jooke poodidest üle Eesti. Poodide ja edasimüüjate list on SIIN.

Podcast: Aju ja vaimse tervise seos probiootikumide ja mikrobioomiga

by Ferla | veebr. 21, 2025 | Probiootikumid, Tervis

Viimased teadusuuringud näitavad, et sinu mikrobioom – see pisikeste organismide maailm su soolestikus – võib mõjutada su meeleolu (sh ärevust ja depressiooni), energiataset ja keskendumisvõimet.

Soolestik on justkui peidetud juhtimiskeskus, mis saadab ajule signaale, kujundades meie meeleolu, stressitaset ja isegi sotsiaalset käitumist.

Räägime sellest, kuidas mikrobioomi tasakaal mõjutab ärevust, depressiooni ja ajutööd, millised märgid viitavad, et sinu mikrobioom vajab tuge, ja mida saad teha selleks, et toetada oma sisemist ökosüsteemi.

Samuti arutame, millised toidud ja harjumused aitavad sinu mikrobioomi (ja selle kaudu ka sinu vaimset tervist) toetada.

Ferla asutaja Kadri Piho jagab oma teadmisi ja praktilisi soovitusi, mida saad kohe kasutusele võtta.

Kuula saadet ja avasta, miks mikrobioomi tervis võib olla puuduolev lüli sinu heaolus!

Tervise progressi podcasti osa: Aju ja vaimse tervise tugi, millest alles nüüd rohkem räägitakse

Saate ajakava:
00:03:31 Saatekülalise taustast
00:09:47 Mis on soolestiku mikrobioom ja probiootikum?
00:10:55 Mida on vaja teada mikobioomist?
00:13:36 Mikrobioom ja aju
00:24:52 Hormoonsüsteem
00:25:26 Immuunsüsteem
00:30:51 Kuidas põletik mõjutab ajutööd?
00:34:21 Lekkiv soolestik
00:44:01 Atibiootikumide mõju soolestikubakteritele
00:48:04 Milline on aju toetav toitumine?
00:50:47 Milline roll on kiudainel soolestiku tervises?
00:59:40 Histamiin
01:02:48 Psühhobiootikumidest

Selle postituse allpool on Kadri täiendused ja mõtete lõpuni selgitused, kui oled podcasti osa juba ära kuulanud

Kuula spotifys!

‘

Kuula Apple Podcasts!

Kuula podcast.ee!

Kuula Youtubes!

Instagramis leiad Kadri & Ferla üles SIIT.

Facebookis leiad infot Ferla kohta SIIT.

Saadet juhib Helle Tõnts – tervisearengutreener.ee

Jälgi saadet @terviseprogress (Instagram või Facebook)

Kadri Piho järelmõtteid ja selgitusi boonuseks pärast aju ja mikrobioomi saate kuulamist

Kuigi podcast sai sisukas, siis pärast oli ikkagi tunne, et nii mõnigi oluline mõte jäi kas lõpuni lahti seletamata või oleks olnud oluline täiendus.

Siin Kadri 12 mõtet veel lisaks podcastis räägitule.

On defineeritud 8 peamist “teekonda” kuidas soolestiku mikrobioom ja aju suhtlevad.

Podcastis jagasin need omakorda oma isikliku loogika järgi 3 peamisesse gruppi:

närvisüsteem,
hormonaalsüsteem ja
immuunsüsteem.

LISAKS üks podcastis mitte mainitud veel: Kõhusemud suudavad meie keha DNA eksperssiooni mõjutada!!!

Ehk bakterid võivad mõjutada, millised meie geenid avalduvad!

2. Kellel on kasvõi madal põletikufoon kehas, siis nad vananevad palju kiiremini.

Vanuritel, kes elavad 100 aastaseks, on korras mikrobioom. Lausa sarnane 40 aastaste omaga.

Põletikukolded koormavad keha ning immuunsüsteemil ei jätku ressursse tegeleda jooksvate haiguste algete likvideerimisega, sh vähieelsed rakud ja mutatsioonid.

3. Mikrobioom mõjutab elutähtsaid funktsioone:

Energia ja rasvade ainevahetus
Närvisüsteemi
Stressitaluvust ja motivatsiooni
Meeleolu, vaimset tervist ja käitumist
Aju arengut ja toimimist

4. Düsbioos ehk mikrobioomi tasakaalust väljas olek põhjustab järgmisi sümptomeid:

seedehäired,
kõrvetised,
röhitsemine,
paistetus,
kõhupuhitus,
kõhukinnisus,
kõhulahtisus.

Lisaks

kroonilised liigesepõletikud,
allergiad,
talumatused,
ülitundlikkus,
atoopia-ekseemid,
nõrk immuunsus,
hormonaalsed,
neuroloogilised häired.

5. Mikrobioomi düsbioos põhjustab üle 20 tuntud haiguse:

autism
astma
Parkinson
Alzheimer
depressioon
põletikuline soolehaigus
südame-veresoonkonnahaigused
ainevahetuse haigused nagu insuliini resistentsus ja rasvumine
jm

6. ”Kõik teavad, et antibiootikumid mõjuvad mikrobioomile halvasti…”

Vähem teatakse, et ka retseptiravimid ja antibeebipillid hävitavad mikrobioomi.

Kõige hullemad on põletikuvastased valuvaigistid, mis otseselt kahjustavad sooleseina.

7. Üks päris hiljutine uuring (2024), mis võtab aju-probiootikume hästi kokku.

Psühhobiootikumid, nagu Lactobacillus plantarum, Lactobacillus reuteri ja Bifidobacterium longum, on näidanud lubadust parandada meeleolu (täpsemalt, vähendada meeleheidet) ja sotsiaalset käitumist, vähendada häirivat käitumist, hüperaktiivsust, ärevust ja põletikku, reguleerides samal ajal ASD-ga seotud peamisi ajuradu.

Need bakterid võivad samuti tugevdada mälu ja õppimisega seotud võimeid.

Loomkatsete tulemused toetavad neid hüpoteese, kuna on näidatud, et Bifidobacterium longum vähendab hiirtel stressi ja parandab ajufunktsiooni.

8. Haiguse-mikrobioomi mõju võib olla kahesuunaline.

Ehk me ei pruugi teada kumb on algpõhjus.

Näiteks on leitud seosed, et ATH puhul on ühed muutused mikrobioomis ja autismi puhul teised.

Aga kas mikrobioom põhjustab neid haigusi või nende haigustega inimestel muutub mikrobioom?

9. Kasulike bakterite toodetud üliolulistest lühikese ahelaga rasvhapetest sai podcastis räägitud.

Selguse mõttes veelkord 3 olulisemat neist ning nende ülitähtsad funktsioonid meie kehas.

Atsetaat (2 süsinikuaatomit):

Toimib energiaallikana soolestiku epiteelirakkudele ja teistele kudedele
Osaleb kolesterooli sünteesi reguleerimises maksas

Propioonhape (3 süsinikuaatomit):

Toetab rakkude metabolismi ja energiatootmist
Vähendab põletikku ja toetab immuunsüsteemi
Säilitab soolestiku mikrobioomi tasakaalu
Reguleerib soolestiku pH taset
Osaleb glükoneogeneesis (oluline paastudes ja trenni tehes).

Võihape ehk butüraat (4 süsinikuaatomit):

On peamine energiaallikas käärsoole epiteelirakkudele
Osaleb soolestiku ja aju vahelises suhtluses
Aitab reguleerida immuunvastust ja vähendada põletikku
Toetab soolestiku limaskesta terviklikkust
Mõjutab geeniekspressiooni

10. Ääremärkus iga teema juurde, kus ütlen, et SEE mõjutab SEDA…

Alati on põhjuseid veel ja palju.

Aga seos mikrobioomiga on üks võimalus ja üks seos.

Mitte ei tähenda, et alati on see haigus siis tulnud mikrobioomi tasakaalutusest või mõjutatud ainult mikrobioomist.

11. Probiootilised bakterid peavad sisse süües jõudma soolestiku tagumisse ossa kasulikult toimetama.

Teekonnal tapab neid

Maos: maohape, kõhunäärme seedeensüümid, sapphape.
Peensoole esimeses pooles: antimikroobsed ained, IgA-klassi antikehad, edasilükkavad liigutused.

Seetõttu soovitamegi Ferla probiootilist jooki juua tühja kõhuga hommikuti, et jook läbiks võimalikult kiiresti mao.

12. Isiklik Kadri jagamine

“Tegin Elsavie mikrobioomi testi ja nende toitumisterapeut Liisbeth Oruste, kes seda analüüsis ütles, et ta ei ole varem oma töös näinud veel kellelgi nii kõrge heade bakterite liigirikkust.”

Jeeeiiiii!

Kui soovid veel Kadri Piho esinemisi kuulata kõhutervise teemadel:

Kodumaised kõhusõbalikud Ferla joogid elus probiootiliste bakteritega saad tellida endale: www.ferla.ee/pood

Postituse fotod tegi Sandra Ruudu Rahumaru: www.ruudurahumaru.ee

Veebinar: Põnevalt kõhusemude olulisusest

by Ferla | dets. 1, 2024 | Probiootikumid, Tervis

Osale põneval tasuta veebinaril, kus on uued teadmised

Sinu keha toimimise kohta garanteeritud!

Veebinaril räägime sellest, kuidas elus bakterid meie soolestikus mõjutavad erinevaid olulisi keha protsesse

. Sealhulgas saad teada kuidas stress mõjutab seedimist ja ka vastupidi.

Soolestiku mikrobioom on üks kuumimaid uurimisteemasid tänapäeva teaduses!

Kadri Piho seletab kaasahaaravalt lahti, kuidas meie kõhusemud saavad mõjutada meie

meeleolu, immuunsust, näonahka, põletikke, energiataset, mälu, analüüsivõimet, keskendumisvõimet, und, kehakaalu, isusid, veresuhkru kõikumisi ja toob esile veel vahvaid ja üllatavaid seoseid.

Saad veebinarilt praktilised teadmised

, mida kohe lihtsalt rakendada oma soolestiku tervise ja seega üldise heaolu parandamiseks!

Veebinar toimus 10. detsembril kell 14.00 Zoomis.

Veebinar on järelvaadatav: VAATA SIIN

Sündmuse facebooki leht Veebinar

Kadri ja Ferla kohta saab infot ja nende tegemisi jälgida:

www.facebook.com/FerlaVitality/
@ferla_vitality

Kodumaised kõhusõbalikud Ferla joogid elus piimhappebakteritega saad tellida endale www.ferla.ee/pood

Kuidas probiootilised toidud toetavad rasedust ja imetamist

by Ferla | aug. 8, 2024 | Probiootikumid, Köögiviljajook, Tervis

Üks enam levinud küsimusi Ferlale on, kas ma rasedana tohin ka Ferla jooki juua.

Vastus on JAH ning kohe seletan lähemalt, miks on see lausa soovituslik Sinu ja tulevase lapse tervist silmas pidades.

Igapäevane elus piimhappe- ja bifidobakterite tarvitamine toidu, joogi või toidulisandina aitab hoida kõrget heade bakterite arvukust ja liigirikkust. Samuti on oluline kvaliteetse, taimse ja kiudaineterikka terviktoiduga heade bakterite toitmine meie soolestikus, et hoida tervet mikrobioomi.

Korras soolestiku mikrobioom vähendab raseduse riske ja parandab lapse tervist tulevikus.

8 viisi kuidas:

1. Lapsel tulevikus vähem allergiaid

Probiootikumide ehk elus heade kõhubakterite tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib märkimisväärselt vähendada lapse allergiariski tulevikus. Mitmed uuringud on kinnitanud, et elus piimhappe- ja bifidobakterite tarvitamine võib vähendada allergiate esinemist lastel, sealhulgas toiduallergiad ja hingamisteede allergiad. See on tingitud sellest, et probiootikumid aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikulisi reaktsioone.

2. Lapsel tulevikus vähem ekseeme, dermatiiti ja muid nahahaiguseid

Teaduslikud uuringud on näidanud, et probiootikumid võivad vähendada atoopilist dermatiiti kuni 22%. Üks Soome uuring näitas, et raseduse ajal ja imikueas probiootikume saanud lastel oli 7-aastaselt 50% väiksem risk, et atoopiline dermatiit oli tekkinud. See on seotud probiootikumide võimega säilitada naha barjäärifunktsiooni ja vähendada põletikku. Lisaks on täheldatud, et probiootikumide tarvitamine võib parandada juba olemasolevate nahahaiguste sümptomeid.

Artikli lõpus on toodud joonis seletamaks soolestiku mikrobioomi ja meie naha seost.

3. Lapsel tulevikus vähem toidutalumatuseid

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada lapse toidutalumatuste riski tulevikus. Probiootikumid aitavad tugevdada soole limaskesta, vähendades “lekkiva soole” sündroomi riski, mis on tihedalt seotud toidutalumatustega. Elus piimhappe- ja bifidobakterite tarbimine aitab säilitada soolestiku terviklikkust ja vähendada põletikku. On leitud, et Bifidobacterium lactis tüved on eriti efektiivsed toidutalumatuste ennetamisel. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata leevendada juba olemasolevate toidutalumatuste sümptomeid. Ferla jook, mis sisaldab suures kontsentratsioonis elus baktereid, võib seega olla kasulik vahend tulevase lapse seedetrakti tervise toetamisel ja toidutalumatuste riski vähendamisel.

4. Rasedal väiksem tõenäosus enneaegse lapse sünniks

Probiootikumide tarbimine raseduse ajal võib vähendada enneaegse sünnituse riski. Uuringutest on leitud, et teatud probiootikumide tarvitamine võib vähendada enneaegse sünnituse riski kuni 27%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku soolestiku mikrobioomi, mis on oluline raseduse normaalseks kulgemiseks. Lisaks aitavad probiootikumid vähendada põletikku ja tugevdada immuunsüsteemi, mis on samuti olulised faktorid raseduse kestusele.

5. Väheneb risk preeklampsiale

Probiootikumide tarbimine raseduse ajal võib aidata vähendada preeklampsia riski, mis on üks tõsisemaid rasedusaegseid tüsistusi. Teaduslikud uuringud on näidanud, et probiootikumide tarvitamine võib vähendada preeklampsia riski kuni 20%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada normaalset vererõhku ja vähendada põletikku organismis. Lisaks aitavad probiootikumid parandada soolestiku tervist ja immuunsüsteemi funktsioneerimist, mis on samuti olulised faktorid preeklampsia ennetamisel.

6. Lapsel ja emal tugevam immuunsus

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib oluliselt tugevdada nii ema kui ka lapse immuunsüsteemi. Probiootikumid stimuleerivad immuunsüsteemi, suurendades kaitsekehade tootmist ja aidates võidelda infektsioonidega, aidates vähendada nii ema kui ka lapse infektsioonide ja haiguste riski. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata vähendada põletikku organismis, mis on oluline faktor paljude haiguste ennetamisel.

7. Beebil vähem gaasivalusid

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada gaasivalusid ja koolikuid beebidel. Uuringud näitavad, et probiootikumide andmine imikutele võib vähendada koolikute esinemist kuni 60%. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku soolestiku mikrobioomi, mis on oluline heaks seedimiseks ja gaaside vähendamiseks. Siinkohal tuleb silmas pidada, et beebil on kõige rohkem soolestikus bifidobaktereid, täiskasvanutel aga piimhappebaktereid. Soolestiku mikrobioom hakkab beebil tasapisi muutuma täiskasvanu sarnaseks kui hakatakse sööma lisatoitu. Ferla jooki on soovitatav lapsele anda alates esimesest eluaastast.

8. Lapsel tulevikus väiksem tõenäosus autoimmuunhaigusteks

Probiootikumide tarbimine raseduse ja imetamise ajal võib aidata vähendada lapse riski autoimmuunhaiguste tekkeks tulevikus. Teaduslikud uuringud on näidanud, et terve mikrobioom raseduse ajal võib vähendada lapse riski selliste haiguste nagu 1. tüüpi diabeedi tekkeks. See on seotud probiootikumide võimega säilitada tervislikku immuunsüsteemi ja vähendada põletikku organismis. Näiteks on leitud, et teatud Lactobacillus ja Bifidobacterium tüved on eriti efektiivsed autoimmuunhaiguste riski vähendamisel. Lisaks on täheldatud, et probiootikumid võivad aidata reguleerida immuunsüsteemi funktsioneerimist, mis on oluline faktor autoimmuunhaiguste ennetamisel.

Elus piimhappebaktereid soolestiku toetamiseks tasub tarbida ka imetades

Rasedus ja imetamine on naise elus erilised perioodid, mil keha vajab rohkem hoolt ja tähelepanu. Sellel ajal on oluline tagada, et nii ema kui ka beebi saavad kõik vajalikud toitained, et olla terved ja tugevad. Korras seedimine on vajalik, et sisse söödud toitained ka õigesti laguneksid ja läbi soolteseinte imenduksid ning jõuaksid keha kõikidesse rakkudesse.

Rõõmusõnumina saab esile tuua, et on leitud seos, et probiootikumide tarvitamine vähendab ärevust ja depressiooni nii rasedatel kui ka imetavatel emadel. Seda seetõttu, et meie soolestikus elavad mikroorganismid aitavad toota ja reguleerida neurotransmittereid, mis mõjutavad meeleolu, isu ja und. Väheneb kortisooli ehk stressihormooni tootmine ning suureneb serotoniini ehk õnnehormooni tootmine. Probiootikumidel on antioksüdantsed omadused, mis aitavad vähendada oksüdatiivset stressi ajus. Korras soolestiku mikrobioom on aluseks, et kogu kehas paljud protsessid toimiksid hästi ning oleks vähem põletikke.

Ferla on saanud ka rohkelt tagasiside, et Ferla köögivilja-pohla jook elus piimhappebakteritega on aidanud rasedusaegse kõhukinnisuse korral, mis on üsna levinud rasedusaegne vaevus.

Skeemil on näidatud mikrobioomi muutused kui lapsel esineb nahahaigus atoopiline dermatiit. Vasakul tulbas on näidatud ema mikrobioomis bakterite vähesus või rohkus võrreldes terve lapsega. Teises tulbas on toodud ema rinnapiimas bakteriaalsed muutused. Kahes parempoolses tulbas on toodud atoopilise dermatiidiga beebi soolestiku ja naha bakterite koosluse erinevused võrreldes terve nahaga.

Soolestiku mikrobioom on seotud nahaga läbi vereringe ja lümfiringe. Skeemil vasakul on terve soolestik. Paremal on lekkiv soolestik, mille kaudu põletikku tekitavad ained ning mürgid jõuavad läbi soolestiku vereringe või lümfiringesse ja sealtkaudu edasi kogu organismi mõjutama.

Postitus on valminud koostööd imetamisnõustaja ja sünnitoetaja Katrin Saagega: doulatoetus.ee

Kutsume Sind Emade Kogukonda, kus saad tõenduspõhist infot raseduse, sünnituse, imetamise ja emaduse kohta ning ühendust teiste emadega.

Loe lisa: https://doulatoetus.ee/kogukond/

Katrin Saage teadmistest saad osa tema Instagrami konto kaudu: @rasedusring

Kui oled lapseootel või värske ema, siis kutsun Sind liituma imetamise teemalise NOUR keskkonnaga, kust saad tõenduspõhise info lihtsasti ja mugavalt beebi toitmise kohta.

www.nour.ee

Eestimaise fermenteeritud köögivilja-pohlajoogi elus piimhappebakterite ja bifidobakteritega saad tellida e-poest ja osta poodidest. Vaata edasimüüjate listi SIIT.

www.ferla.ee

Oleme saanud küsimuse rasedatelt selle kohta, et toorjoogid ei ole ju soovitatavad ning Ferla on pastöriseerimata toorjook.

Meie vastus:

See on väga hea kahtlus. Tõesti on soovitus, et rasedad ei tohiks pastöriseerimata jooke juua. Samuti ei tohiks ju toorest loomset tarbida.
Siin aga tuleb vaadata miks.
Sest rasedale on ohtlikud Salmonella, E. coli ja Listeeria, mida võibki saada toorest.
Ferla puhul aga seda ohtu ei ole.
Esiteks me pastöriseerime joogivee enne kui paneme sinna käägiviljad-marjad hapnema. Siis läheb seal kontrollitud bakteritüvedega (erinevad piimhappe- ja bifidobakterid) elu käima ning kui juhtubki, et mingi patogeen sattus sinna köögiviljadelt, siis piimhappebakter on tugev ning domineerib ning ei lase patogeenil elada. Ja kui ta ei domineeri ja hakkab ikka vale elu käima, siis ei teki ka seda õiget fermenteerimist ning Ferla ei valmi ning see pudeldatud ei saa.

Samuti kui hapendamise protsess toimub ja pH läheb väga madalaks, siis seal ei saa patogeenid elada. Piimhappebakter on väga tugev ja hävitab ka pärmid.
Meil on katsed kuidas jook säilib 2 a muutumatuna, kuna piimhappebakter nii tugev säilitaja ja ei luba halbadel bakteritel ehk haigustekitajatel vohada.
Seepärast ongi see nii kasulik ja need bakterid hoiavad ka meie soolestikus head kaitset nii, et haiguse tekitajad ei saa kinnituda ja paljuneda ning ka reisides on toidumürgistuse risk madalam.

AGA kuna Ferla on hapu siis ei sobi kahjuks see jook nendele rasedatele, kellel on refluks või kõrvetised. Võib ebamugavusi põhjustada ja sümptomeid süvendada. Sellisel juhul ei ole hea Ferlat juua tühjale kõhule, kuid võib Ferlat tarbida koos toiduga või muu joogiga segatult.

Viited allikatele:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9227185/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5711986/
https://bmcpregnancychildbirth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12884-016-0923-y
https://www.mdpi.com/2072-6643/10/11/1693
https://www.mdpi.com/2072-6643/13/11/3931
kliinik.ee
Norwegian Mother and Child Cohort Study

« Older Entries