Kui sa tahad tervet kõhtu, siis toida teda hästi. Harvardi toitumisspetsialisti sõnul on kõhu mikrobioom nagu koduloom – ühekordsest toitmisest ei piisa, sellest tuleb teha harjumus. Aga mida talle siis süüa anda?

Kuigi hapendatud toit on üks inimese esimesi toite, on looumulikest pre- ja probiootikumidest hakatud rohkem rääkima alles viimasel ajal. Enne, kui mainitud 5 harjumust välja toon, vaatame üle, mis need pre- ja probiootikumid täpsemalt siis on.

Prebiootikumid on toit su headele bakteritele, need on taimsed kiud, mis aitavad kasulikel bakteritel soolestikus elada. Prebiootikume leidub juurviljades, puuviljades, kaunviljas ja teraviljas.

Huvitav on see, et lisaks su heade bakterite toitmisele on prebiootikumidest suur abi ka kaltsiumi omandamisel, veresuhkru tasakaalu hoidmisel, toidu efektiivsemal seedimisel ja sooleseina rakkude tervena hoidmisel.

Probiootikumid on elus bakterid ja seened, mis toetavad tervet seedesüsteemi. Probiootikume on nii palju, et siiani me kõiki neid veel ei tunnegi. Mõned vanad head sõbrad on näiteks Lactobacillus ehk piimhappebakter (toeks toidu lõhustumisel ja vitamiinide omastamisel, abiks kõhulahtisuse korral) ja Bifidobacterium ehk bifidobaker (tuntud seedesüsteemi rahustaja ja seedimise tõhustaja).

Probiootikumid aitavad toidul soolestikku hõlpsamini läbida, nad rahustavad soolenärve, toetavad põletike tervenemist ja tervet nahka, on abiks näiteks viirushaiguste ennetamisel ja tervenemisel ning aitavad hoida ka tugevaid hambaid.

Headest bakteritest ja nende toitmisest meeldib rääkida Harvardi rahvatervise koolil (Harvard School of Public Health). Koroona ajastul on Harvard olnud üks vähestest, mis rõhutanud muude meetmete kõrval ka keha sisekliima hoidmist ja tervise tugevdamist loomulike viisidega.

Harvardi toitumisosakonna dotsent Teresa Fung näiteks ütles just tänavu aprillis nii toredasti, et tema meelest on “probiootikumid nagu lemmikloomad. Ainult ühe hankimisest ei piisa ja nende eest peab ka hoolitsema. See tähendab mikroorganismide elanikkonna toitmist prebiootikumidega – toiduainetega, mis aitavad kõigil neil sõpradel seedetraktis kasvada ja areneda.”

Nüüd on sul kindlasti küsimus, et kas peaks sööma ainult hapukapsast või toidulisandeid? Et kust saada nii pre- kui probiootikume?

See on sulle siis hea üllatus, et sa ei pea üldse midagi sööma. Saab piirduda ka joogiga! Just, me teeme sellist jooki, mis on kärtsroosa, meeldiva hapuka maitsega ja täiesti naturaalne. Me teeme seda jooki köögiviljadest ja pohladest, mida fermenteerime. 100 ml on 100 000 000 000 pesa moodustavat ühikut häid piimhappe- ja bifidobaktereid, mis on efektiivsem kui kuivatatud toidulisandid ja lihtsam süüa kui hapukapsast (mis, muidugi, on samuti meil üks lemmik, aga olgem ausad, kes jaksab seda iga päev süüa).

Siin on sulle lubatud 5 head harjumust, kuidas toetada väikeseid sõpru kõhus ja hoida seedimine alati korras.

1. Esiteks ütleb ka Harvardi toitumisspets Fung, et “probiootikumide söömine peab olema tavaline asi”. Tema sõnul pole erilist abi “aeg-ajalt” probiootikume võtta, see ei aita. Suurima kasu saamiseks söö hapendatud toitu kord või mitu päevas.

Me soovitame juua vähemalt kord päevas lihtsalt klaasike Ferlat. Nii lihtne ju!

2. Head bakterid armastavad kiudainet. Ja kiudainet saad sa taimsest toidust.

Kui taimekiud sisenevad seedesüsteemi, aitavad mikrobioota ensüümid seda lagundada, tekitades teatud tüüpi lühikese ahelaga rasvhappeid. Eksperdid arvavad, et selliste rasvhapete rohkus muudab ka soole pH-d, tehes selle teatud tüüpi kahjulikele mikroorganismide ebamugavaks kohaks – ehk, kui sa sööd tervislikult ja sul on hea olla, siis need kahjulikud tüübid ei tahagi su kõhus enam elada.

3. Täistera, puuviljad ja juurviljad. Iga päev. Söö lihtsalt selliseid puuvilju, mis sulle maitsevad. Iga päev. Lisa oma lõuna- ja õhtusööki juurvilju. Köögiviljad ja puuviljad sisaldavad tervislikke kiudaineid. Teised head prebiootikumide allikad on näiteks küüslauk, banaanid, sibul, spargel ja merevetikad.

4. Kaota valge suhkur ja töödeldud rasv. Kallike, sa oled paremat väärt! Toidud, mis teevad su kehast kodu sellistele bakteritele, mis sind seestpoolt hävitavad, tekitades põletikke ja haigusi ei peaks saama võimalust kasvada.
   Harvardi spetsialist Fung ütleb samuti, et “isegi kui sööd palju probiootikume sisaldavaid toite, ei too see palju kasu, kui soolekeskkond ei võimalda neil õitseda”.

5. Vähenda liha. Uuringud on näidanud, et traditsiooniline lääne dieet, milles on palju rasva, suhkrut ja loomaliha, loob tervislikele mikroobidele toksilise keskkonna ja võib isegi muuta kehas erinevat tüüpi bakterite osakaalu. Lühidalt, su head soolestiku mikroobid kannatavad hot dogide ja friikartulite dieedil.

Lõppude lõpuks on asi väga lihtne.

Lihtsalt tee seda rohkem: söö iga päev juurvilju, puuvilju ja hapendatud toite/jooke.
Ja tee seda vähem: söö nii vähe kui saad (või ära söö üldse) loomaliha, valget suhkrut, töödeldud rasvaseid toite.

Toida oma soolestikku hästi ja saad vastutasuks hea tervise.

www.ferla.ee